Eriti hästi pidid liigeste- ja seljavalude vastu aitama jaanipäeval tehtud vihad. Kuid head vihad tulevad ka nädal-paar peale jaani tehtutest.
Vihtlemine vabastab pingetest, soodustab higistamist, leevendab liigesevalu, kiirendab ainevahetust ja vereringet ning teeb naha pehmeks ja puhtaks.
Kuigi saunavihtasid tehakse ka tamme- ja kadakaokstest, siis klassika on ikkagi kaseviht. Kaseviht on vastupidav ja nahale sõbralik, lõõgastab hästi lihaseid ning raviotstarbel saab ära saab kasutada ka vihaleotusvee — kaselehetõmmis hea ka juuste loputusveeks. Ning muidugi lõhn - pole midagi paremat värske kaseviha lõhnast!
Kui sauna minna värske vihaga, piisab, kui kastate selle sooja vette, kuid kindlasti mitte keevasse, see võib viha lõplikult rikkuda. Vihta ei tasu jätta pikalt pesukaussi ligunema, sest siis muutub viht raskeks ja hakkab kleepuma.
Värsked vihad võib kilesse pakkida ja sügavkülma panna, et ka talvel oleks saunas värsket kaselõhna.
