Ülbe inimene teab alati kõike teistest paremini, alavääristab, ei kuula teisi, ei tunnista oma vigu, ega õpi neist. Teistesse üleolevalt suhtuv inimene on oma enesekeskse maailma vang, ega näe sellest kaugemale.
Üleolev inimene ei suuda teisi tunnustada. Enesekindel inimene hindab nii ennast, kui ka teisi ning oskab hinnata ka teiste saavutusi. Enesekindlal inimenesel pole probleem oma vigade tunnistamisega. Sellel, kes väidab et tal on alati õigus, on ilmselt tegemist madala enesehinnangu või ebakindlusega, mida ta püüab varjata ja kompenseerida.
Mida rohkem inimene õpib uusi asju ja kuulab teisi, seda vähem on tal ohtu muutuda ülbeks.
