Arvuti või nutitelefoniga vaba aega veetev laps on muutunud tavaliseks elu osaks. Kuidas arvutikasutamine meie lapsi mõjutab ja kust algab internetisõltuvus?
Kõigepealt tuleks lahti mõtestada see, mis internetisõltuvus üldse on.
Tervise arengu instituudi laste internetisõltuvuse uuringu "Digilaps" üks autor, psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel selgitab, et internetisõltuvust ei ole kuskil veel täpselt defineeritud, sest infotehnoloogia muutub nii kiiresti. Haigusena on kirjas küll sõltuvus, kuid sellega diagnoositakse tavaliselt sõltuvust mõnuainetest.
"Sõltuvus on meeleolu muutva aine korduv kasutamine või tegevuse tegemine ilma selle üle kontrolli omamata. Internetisõltuvuse kirjeldamiseks võib selles definitsioonis aine asemele panna interneti," räägib Kätlin Konstabel. Sõltlasel läheb vaja aina paremat tehnikat, tarkvara ja mänge ning ta veedab iga võimaliku vaba hetke arvuti ees.
Lapsed võrgus, pered võrgus
Uuringu raames pakuti osalejatele ka nõustamist, et aidata peredel laste liigse internetikasutamisega hakkama saada. Tartu hariduse tugiteenuste keskuse psühholoog ja pereterapeut Rena Pent ütleb, et kahjuks ei olnud nõustamisele jõudnud perede arv väga suur. Küll aga selgusid nõustamisel meie perede valupunktid.
Kuna arvuti on hästi kättesaadav ja valikuid on palju, tekitab see kiusatust arvutit ka kasutada. Lapsel on probleem, kui
tegevused arvutis on teiste tegevustega võrreldes esikohal;
arvutis suhtlemist eelistatakse päris suhtlusele;
piirangutele järgneb tujukus ja ärrituvus;
lapse sotsiaalsed oskused halvenevad.
Suurt rolli mängib ka vanema eeskuju. Kas ta ostab digiseadmeid ja kasutab neid ka ise liiga palju? Kas peres veedetakse ühiselt kvaliteetaega või on arvuti lapsehoidja eest?
Rena Pendi sõnul on tähtis leida virtuaal- ja tavaelu vahel tasakaal ja arvutile ka hariduslikku kasutust.
Loe edasi ajakirjast...
