Ilma unerohuta, unepäevik padja all

Foto: Shutterstock

 

 

Unerahutu unistus on kasvõi mõni öö järjest täies rahus magada, et hommikul olla virgalt tegus. Kuidas aitab seda unistust täide viia unepäevik ja kas uinuti on kindel päästev õlekõrs? Sellest räägib Sakala unekeskuse unearst Heisl Vaher.

 

 

Kahes eelmises unerahuta ööde loos rääkisime unes käitumise häiretest, mis segavad nii enda kui ka kaaslase rahulikku ööd: unes kõndimine (rahvakeeles kuutõbi), unes söömine, uneaegne korduv ühesugune liigutamine, unes rääkimine. Nende hulka kuulub ka unesegasuses ärkamine.

 

Ümberringi kõik segi

Ilmselt oleme kõik teinekord teadmata põhjusel järsku üles ärganud, mõistmata, kas on hommik või õhtu; aru saamata, kus me oleme ja kas peab tööle minema või mitte.

“Unesegast käitumist üldse kipub esinema sügavas unes olles. Siis võib tõesti üles ärgata ka nii, et me ei tunne ära ei kohta ega ruumi, kus oleme. Niisugust olukorda tuleb kõige sagedamini ette alla kümneaastastel lastel ning seda nimetatakse unepaanikaks,” selgitab unearst Heisl Vaher. “Sel juhul ärkab laps üles, tõuseb istuli, silmad pärani; ta võib nutta, karjuda, väriseda ega saa aru, mis toimub. Laps ei tunne siis ära oma ema-isa ega teist lähedast, ei saa aru, kus ta on, ega suuda küsimustele vastata. Ja nutab aina lohutamatult.”

Säärane olukord kestab tohtri sõnul keskmiselt kümme minutit, vanematele aga võib tunduda, et see on olnud juba tunde. “Tegemist on suhteliselt ohutu nähtusega. Laps tuleb püüda rahulikult pikali saada edasi magama. Hommikul tema seda unepaanikat ei mäleta.

Kui täiskasvanu ise või lapsevanem tuleb sellise murega arsti juurde, siis kõigepealt vaatame üle uneharjumused, aga ka ravimid, sest sellist olukorda võivad põhjustada mõned rohudki.”

 

Unepäevik toob selgust

Mis neid uneharjumusi vaadata! Teame ju niigi, kas ja kuidas me öösel magame. Tegelikult aga polegi asi nii lihtne, kui esmapilgul tundub, sest mäletame täpselt eelmist rahutut ööd, ehk ka üle-eelmist või mõnda veel, ent varasema kohta on lihtsalt kujunenud hägune pilt: ma ei maga eriti hästi, olen unetu. Aga kui unetu? Siin pakub oma lahket abi unepäevik.

“On küll kindel perekondlik soodumus, mille tõttu ja milline unehäire välja lööb, kuid oma osa on siiski unerežiimil. Et seda olukorda nii endale kui ka arstile paremini teadvustada, ongi olemas unepäevik,” räägib dr Vaher ja lisab, et päeviku saab unekeskuste kodulehtedelt välja printida. Kui seda võimalust ei ole, võib ka ise paberile ruudustiku joonida: iga rida märgib üht ööpäeva ja iga ruut üht tundi ööpäevas.

“Kõigepealt võimaldab unepäevik inimesel endale aru anda, mis aegadel ta tegelikult magama läheb ja jääb. Päevikut tuleb täita kahe nädala jooksul ehk 14 rida. Allasuunatud noolega märgime ära selle, mis kell voodisse pikali heitsime; halliga viirutame tunniruudud, millal ilmselt magasime, ja ülessuunatud noolega näitame ära, mis ajal voodist üles tõusime.” Kirja tuleb panna seegi, kas ja millal võtsime mingit und soodustavat tabletti, samuti see, kas ja kui kaua oli hommikul pärast ärkamist uimasus.

Loe edasi ajakirjast…