Jalad, päike, õhk ja vesi
Tekst Üllar Ende
12.06.2011

Saapavangist vabanenud jalad peaksid värskes suveõhus lausa pakatama tervisest, kuid võivad pakatada hoopis kuivusest.

"Suveaeg iseenesest on jalgadele kasulik, kuid nende eest tuleb nüüd hoolt kanda isegi topelt," ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla diabeedikabineti jalaraviõde Tiina Mitt.

Vana hea lööklause "Päike, õhk ja vesi - need me sõbrad kolmekesi" on lööv nüüdki, ent lootus, et küll suveaeg ise kõik (jala)haavad parandab, lootuseks jääbki.

"Igal aastaajal on jalgadele isesugune mõju, kuid üldine jalahooldus peab käima nii talvel kui ka suvel, samuti naha tervise jälgimine," toonitab Tiina Mitt. "Talvel kahjustab jalanahka pidev jalanõudes ummuksis olemine, suvel aga kiputakse paljajalu käima, mille tõttu tallanahk parkub ning sellesse tekivad lõhed. Teiselt poolt on suvine värske õhk jalgadele kindlasti hea seetõttu, et varbavahed ei lähe nii kergesti hauduma. Kui jalad on terved, ka nahk terve ja hoolitsetud, tulevad päike, soojus ja õhutamine jalgadele ainult terviseks. Samuti on väga kasulik merevesi, mis tervistab jalgu ning leevendab igasuguseid jalavaevusi, ka haavandeid."

Kreem on parim palsam
Õhutamine on jalgadele küll kasulik, kuid just soe ja tuuline ilm kipuvad nahka kuivatama.

"Kui näonahk on liiga kuiv, hakkab see kiskuma ja me tunneme seda. Jalgadel aga on tunderetseptoreid hoopis vähem ning me ei saa arugi, et nahk on kuivaks muutunud," selgitab jalaraviõde. "Rohkem aga muudab naha kuivaks see, et selle eest ei hoolitseta - näole ja kätele jätkub aega ja kreemi, kuid jalgadele sageli mitte. Kui sulle on looduse poolt loodud nõrk nahk, kuivabki see kiiremini kui muidu, midagi pole parata. Siis on normaalne, et naha elastse ja tervena hoidmiseks tuleb seda kreemitada. Parim palsam ongi kreem, sest naha niiskus tuleb taastada.

Nii mõnedki arvavad, et loodus teeb oma töö inimese eest ära. Ei tee. Ütlen seda oma töökogemusest jalaravikabinetis. Kui küsin: "Kui tihti jalgu kreemitate?", kõlab vastus: "Aeg-ajalt." - "Millal viimati?" Aga see viimane kord ei tule meelde, sest toimus kuu või rohkem aega tagasi. Ja sellest aeg-ajalt kreemitamisest on jalanahk muutunud nii kuivaks, et sellesse on tekkinud lõhed; nende kaudu on sisse läinud nakkus ja tagajärjeks on sügavad mädanevad haavad kuni põlvini välja. See ei käi ainult suhkruhaigete kohta, vaid ülikuiv nahk teeb kurja ka tervete inimeste jalgadele."

Paar lugejat on küsinud: mis vahe on käte- ja jalakreemil; kas jalakreem on lihtsalt rasvasem?

"Käte- ja jalakreemi vahe ei seisne lihtsalt nende erinevas rasvasuses," ütleb Tiina Mitt. "Jalakreemidele on verevarustuse parandamiseks lisatud näiteks kamprit, tihti ka seenevastast ainet, kas või teepuuõli. Kätekreemi puhul on põhiline niiskuse taastamine ja keskkonnamõjude (nõudepesu või pesupesemine) eest kaitsmine.

Muidugi sobib jalgade hoolduseks ka kätekreem, kui muud käepärast ei ole, kuid jalakreem on ikkagi jalakreem."

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid