Jalal seenekuri karjas
Üllar Ende
07.06.2019

 

 

 

Jalaseen pole pelgalt suvetõbi, ent nakatumisvõimalus näiteks haudumuse tõttu on siis suurem kui muidu. Põhja-Eesti regionaalhaigla jalaraviõde Tiina Mitt selgitab, kuidas tavahaudumusel ja seenel vahet teha, ning annab nõu, mismoodi neid ära hoida ja taltsutada.

 

 

Mõnel inimesel on aina häda: seen pesitseb nahal või küüntel, teine aga on õnneks kokku puutunud ainult metsaseentega. Ometi viibime ühtmoodi paikades, kus nakatuda on võimalik kõigil.

"Üks seennakkuse soodustajaid on see, kui jalgade verevarustus on tavalisest nõrgem. See võib olla kaasa sündinud, kuid jalgade verevool halveneb ka vananedes. Kehv verevarustus loob seenele soodsa pinnase," ütleb jalaraviõde Tiina Mitt. "Oma osa on kindlasti ka üldisel tervisekäitumisel ja enesehooldusel. Palju määravad jalanõud: oleneb materjalist, kui õhku läbilaskvad need on ja kui palju jalad higistavad."

Samuti oleneb nahaseene teke sellest, kas ja kui palju jalad hauduvad. "Kui varbavahed on haudunud, võivad kahjustatud naha kaudu hakata levima igasugused infektsioonid, ka seennakkus. Kui tee nakkustele on lahti, siis üks soodustab teist."

 

Vigastused teevad tee lahti

Jalaraviõde toonitab, et tervest nahast seennakkus läbi ei pääse. "Selleks et pääseks, peab olema ikka mingi nahakahjustus ees. Näiteks piisab ainult sellest, kui varbaküüs ära lüüa – siis pääseb tekkinud mikropragude kaudu seennakkus sisse. Või on kuskil jalal tekkinud väike vill, mis katki läheb, või isegi pisike kriimustus. Suvel, kui jalad rohkem higistavad, kipuvad ka jalatsid rohkem hõõruma; lahtiste jalatsitega või paljajalu käies on kriimustused kerged tulema."

Mis see väike nahakriimustus või küüne pihta saadud krõks ikka teeb! Elu tahab elamist – ei saa ju õhus käia! Ja mõni varbavahe teinekord ikka punetab.

"Kui sellised asjad on, siis ei tohi kindlasti minna ei spaasse ega basseini ujuma nii kaua, kuni vigastused on paranenud," soovitab Tiina Mitt. "Seal on suurem oht seennakkust saada, sest seened tunnevad end sellises niiskes keskkonnas ülimalt hästi ja püsivad kaua nakatamisvõimelised. Pigem minna siis merre ujuma või lihtsalt madalasse vette käima, sest merevesi parandab ja sealt ei saa nakkust."

Kogenud jalaraviõde teab, et seene mõttes võib saatuslikuks saada ka jalgade liighooldus. "Väga tugev ja sage labajalgade raspeldamine kahjustab naha loomulikku kaitsekihti ning suurendab mikrolõhesid. Liigse riivimise tõttu võib nahk omakorda sarvestuda, muutuda paksemaks – see loob soodsa pinnase lõhede tekkeks. Sealtkaudu aga võivad sisse minna ka seened ja muud nakkused."

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid