Kolesterool - parem märgata kui hilja ärgata

Tekst Üllar Ende
12.02.2011

Kolesterool on organismis tähtis tegija. Mida teha, et võimust ei võtaks selle pahupool? Nõu annab Marja Apteegi proviisor Andre Vetka.

Kolesterooliga seostub argimõttes ikka midagi hirmuäratavat, kuid tegelikult on see vererasv organismile väga tarvilik.

"Kolesterool on rakuseinte tähtis koostisosa ning oluline sapphapete, suguhormoonide ja D-vitamiini tootmisel," ütleb proviisor Andre Vetka. "Kolesterooli vajalikkust näitab seegi, et organism sünteesib 70% sellest maksas, ülejäänud osa saame toidust. Kui kolesterooli tuleb lisaks liiga palju, pole see enam kasulik.

Veres leidub mitut liiki kolesterooli.

Halb kolesterool (LDL) on suure tihedusega ja kleepub veresooneseinte külge.

Hea kolesterool (HDL) on väikese tihedusega; selle osakesed viivad veresoontest halva kolesterooli maksa, kus see töödeldakse ümber või viiakse organismist välja.

On oluline, et veresoontes ei oleks palju halba kolesterooli, mis tekitab lupjumist ehk ateroskleroosi. Siis hakkab veresoontevalendik ahenema ning suureneb kõrgvererõhktõve ja teiste südamehaiguste risk. Kui veresoon sulgub, on tagajärjeks insult või infarkt.

Kõrgenenud üldkolesterool ei ole igal juhul hea - see näitab, et hea ja halva kolesterooli suhe ei ole paigas. Veresoonte lupjumise ning südame- ja veresoonkonnahaiguste oht kasvab siis, kui head kolesterooli on veres liiga vähe ning üld- ja halva kolesterooli tase liiga kõrge.

Triglütseriidid on samuti on rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus veres tõstab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski."

Mõõta tasub igal juhul
Igaüks peaks aeg-ajalt laskma oma kolesteroolitaset mõõta, sest liigne kolesterool ei anna algul endast kuidagi märku - tüsistused, südame- ja ajukahjustused võivad ehmatada alles aastate pärast.

"Ideaalne üldkolesterool on alla 5 mmol/l, kuid paljudel ei ole see näit nii hea," teab proviisor, sest kolesterooli käiakse mõõtmas ka apteegis. "Piiripealne (5-6,5 mmol/l) ei ole veel väga halb ja üldjuhul arst ei määra ravimit, kuid siis tuleb hakata oma toitumist hoolega jälgima. Kui ühekordsel näpuotsast mõõtmisel selgub, et üldkolesteroolitase on kõrgem, ei pea kohe paanikasse sattuma. Tavaliselt lasebki arst enne ravimi määramist vereanalüüsi korduvalt teha, et näha, kas kolesterool on kõrge ajutiselt või püsivalt.

Apteegis on võimalik kiirmeetodil mõõta vaid üldkolesterooli. Kui see on kõrgenenud, soovitame minna perearsti juurde, kus saab teha veenivereproovi, mis näitab ka kolesterooli koostisosade taset ja nende omavahelist suhet.

Vere kolesteroolisisaldus võib tõusta igas eas, kindlasti peaksid seda laskma mõõta üle 30aastased mehed ja üle 40aastased naised. Kui kõik on normis, piisab, kui paari aasta pärast jälle kontrollida. Südame- ja veresoonkonnahaigusi põdevad inimesed ning suhkruhaiged peavad mõõtma sagedamini. Diabeetikutel peaks üldkolesteroolitase olema kindlasti normis, veel parem - sellest madalam, alla 4,5 mmol/l."

Ka liiga madal kolesteroolitase on organismile kahjulik, kuid selliseid inimesi pole Andre Vetka apteegis veel kohanud. "Ülimadalat kolesteroolitaset ei ole ma kunagi näinud. Minu kogemus on: kui inimesel on kolesteroolitase väga hea, siis ta juba kasutab mingit ravimit. Vahel harva juhtub, et näit on hea ka ilma ravimita. Pigem on kolesterool ikka normist kõrgem, sest meie, eestlased, sööme üsna rasvarikast toitu."

Sarnased artiklid