Kui kilpnääre võtab aega maha

Kadi Lehtmets
05.12.2014

Üksainus väike nääre kehas võib meie elus palju muuta, kui tema tervis ja talitlus käest ära läheb. Vestleme kilpnäärme alatalitlusest Eesti diabeedikeskuse juhataja endokrinoloog Marju Pastiga.

 

Kilpnäärme alatalitlus pole seisund, mis endast äkiliselt ja ilmsete tunnustega märku annaks. See terviseprobleem areneb aegamööda, jättes sümptomid pikaks perioodiks peitu.

Kilpnääre, väike nääre, justkui liblikas kaelal kõri juures, hoolitseb organismi kasvamise, arengu ja ainevahetuse eest, tootes selleks tarvilikke hormoone. Kui kilpnääre toodab verre liiga palju hormoone, on tegemist ületalitlusega, kui liiga vähe, nimetatakse seda seisundit alatalitluseks ehk hüpotüreoosiks.

Kilpnäärme alatalitluse tulemusena aeglustuvad ainevahetus ja teised organismi elutähtsad protsessid: inimest valdab üha süvenev väsimus, külmatunne, südame- ja mõttetöö aeglustuvad, keskenduda on raske, kehakaalu tuleb juurde, nahk ja juuksed kuivavad ning organism justkui vananeks kiiremini kui muidu. Seda seisundit tuleb tingimata ravida, et mitte jõuda enneaegse hääbumiseni.

 

Selgus ühe analüüsiga

Mõnelt poolt kuuldes-lugedes võib jääda mulje, et nimelt naiste, eeskätt keskealiste naiste hulgas on kilpnäärme alatalitlus aladiagnoositud. Kas siis kilpnäärme alatalitlust on keeruline üles leida?

"Ei, tegelikult on seda tänapäeval väga kerge diagnoosida," ütleb dr Past. "Kui inimene ikka arsti juures käib! Haiguse määrame kindlaks vereanalüüsiga. Minu hinnangul on perearstid väga usinad seda analüüsi ka tegema, kui inimesel on vastavaid vaevusi, mis võiksid viidata sellele seisundile." Sellist vereanalüüsi saab teha perearsti juures või ka erakorralise meditsiini osakonnas, kui patsient on sinna sattunud südamerütmihäire nähtudega vms puhul.

Dr Past kinnitab, et juba üksainus vereproov näitab, kas on tegemist alatalitlusega või mitte: "Kui vastuses jäävad mõned andmed segaseks, siis on alati võimalik täpsustavaid analüüse juurde teha." Nii et diagnoosi panna on suhteliselt lihtne, mis aga ei tähenda, nagu ei võiks osadel inimestel see siiski veel diagnoosimata olla.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid