Parkinsoni tõbi on salapärane haigus – vereproov seda ei näita ning samu sümptomeid võivad põhjustada ka teised haigused.
Parkinsoni tõbi on maailmas laialt levinud krooniline kesknärvisüsteemi haigus, mis kahjustab liikumis- ja kõnevõimet. 1817. aastal kirjeldas seda haigust kui värihalvatust esimest korda inglasest arst James Parkinson, kelle järgi ongi haigus nime saanud.
Kuigi enamasti seostatakse Parkinsoni tõbe käte värisemisega, võib see tunnus esineda ka teiste haiguste tõttu ja Parkinsoni tõbi võib kulgeda täiesti ilma värinateta. Olles valdavalt vanemate inimeste haigus, on kogu maailmas täheldatud järjest nooremate inimeste haigestumist. Kuidas täpselt selle tõvega lood on, selgitab Ida-Tallinna keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja neuroloog Toomas Toomsoo.
Parkinsonism ja Parkinsoni tõbi
"Parkinsoni tõbe on tõesti küllaltki raske diagnoosida, kuna samad sümptomid sobivad ka teiste haigustega," tõdeb dr Toomsoo.
"Eristada tuleb parkinsonismi ja Parkinsoni tõbe. Parkinsonismiks nimetatakse sümptomite kogumit, mis võivad, aga ei pruugi esineda Parkinsoni tõve korral. Liigutuste aeglus koos liigutuse alustamise raskusega, lihasejäikus ehk rigiidsus, tahtmatu värin ehk treemor ja tasakaaluhäired võivad olla Parkinsoni tõve sümptomid, kuid võivad olla tingitud ka põhjustest, mis pole üldse seotud närvisüsteemi vananemisest tuleneva kahjustusega, näiteks ravimitest, traumast või insuldist."
Iseloomulikke tunnuseid
Kuna ükski analüüs seda haigust ei näita, siis diagnoosi saabki välistamise teel ehk kõigepealt peab välistama kõik teised haigused.
"Parkinsoni tõbe diagnoositakse kliiniliselt ehk selle järgi, mida patsient oma probleemidest räägib ja mida arst ise näeb. Diagnoosimiseks on ette nähtud kindlad kriteeriumid.
Põhilised sümptomid, mis Parkinsoni tõvele viitavad, on mainitud juba eespool, nagu aeglased liigutused ning tahtmatu värin, mis tekib rahuolekus: kodus olles, bussis sõites, magades või istudes. Tegutsedes värinat ei teki. Seda ei või segamini ajada essentsiaalse treemoriga, mille korral tekivad värinad just midagi tehes: süües või juues või võtit lukuauku pannes," selgitab neuroloog.
Parkinsoni tõve korral tekib ka jäsemete jäikus: "Samm muutub lühikeseks, raske on nööpe kinni panna või kingapaelu siduda. Liigutuste aeglus ei tulene mõtte aeglusest, vaid käeline tegevus on kohmakam kui varem, käekiri muutub väikeseks ja konarlikumaks – mida pikem tekst, seda väiksemaks kiri jääb. Kliinilise diagnoosi panekuks peavad nendest sümptomitest esinema vähemalt kaks."
Loe edasi ajakirjast...
