Paljud lapsed mõtlevad: kui oleksin pisut paremini käitunud või koolis paremaid hindeid saanud, veidi rohkem emale-isale abiks olnud, poleks mu vanemad lahutanud. Esimene asi, mida lapsevanemad peavad oma lapsele kinnitama, on – sina ei ole oma vanemate lahkuminekus süüdi.
Koos, ausalt ja arusaadavalt
Kui vähegi võimalik, peaksid vanemad oma lahkuminekust lastele teada andma koos. Jutuajamiseks peab valima sobiva aja – kui kellelgi pole kuhugi kiiret ning kõik asjaosalised on välja puhanud ja rahulikud –, ja koha, mis on lapsele turvaline. Kui vanemad ei saa või ei taha lapsele lahutusest koos rääkida, peaksid nad omavahel kokku leppima, millistest reeglitest nad peavad kinni järeltulijaga eraldi rääkides.
Et lapsel ei tekiks süütunnet, peab talle selgelt, lihtsalt ja arusaadavalt selgitama: sinu käitumine ja olemasolu ei ole mingilgi määral meie lahkumineku põhjus. Nendi, et teil on probleeme ja kuigi püüdsite oma raskused lahendada, ei suutnud te seda siiski teha. Lapsele tuleb kinnitada, et te mõlemad armastate teda samamoodi ka pärast lahutust ning et mõlemad vanemad jäävad tema ellu alles.
Oma motiive ei tasu detailselt kirjeldada, aitab täiesti üldisematest põhjendustest, miks on otsustatud see samm astuda. Vanemad võiksid eelnevalt kokku leppida, mida nad toovad lahutuse põhjuseks (kas või näiteks pidevad riiud), ja mõlemad peaksid vältima selleteemalisi põhjalikumaid arutelusid lapsega.
Laps peab aru saama, et vanemate otsust ta muuta ei saa. Näiteks kui ta õpib koolis halvasti või hästi, kurvastab või rõõmustab see vanemaid, kuid nende lahutusele see mõju ei avalda. Tunnistage, et olete proovinud oma kooselu päästa, kuid nüüd siiski kindlalt otsustanud lahku kolida ning olete lahkumineku väga põhjalikult läbi kaalunud. Nii kaob lapselt väärkujutelm, et ehk siiski saate te uuesti kokku – selline emotsionaalselt kurnav lootus on alati määratud purunema.
Kindlasti tuleks lahutusest rääkida enne, kui info muudest allikatest (sõpradelt, sugulastelt) jõuab lapseni, ning enne, kui teda puudutavad elumuutused hakkavad toimuma.
Ka väikelaps vajab selgitust
Lapse vanusest olenevalt tuleb talle selgitada, mis see lahutus üldse on. Kõige kergem on seda teha nii: ema ja isa ei ole enam koos õnnelikud. Me riidleme ja tülitseme pidevalt. Me ei suuda enam koos elada ega teineteisega abielus olla ning oleme otsustanud lahutada.
Loomulikult tuleb selgitamisel arvesse võtta lapse vanust, iseloomu ja küpsusastet. Kõikidele tekkinud küsimustele tuleks vastata rahulikult ning kindlasti tuleks julgustada last oma tunnetest rääkima.
Loe edasi ajakirjast...
