Kuivõrd mõjutab suuhügieen inimese üldist tervist? Kas elustiili muudatustega, muu hulgas õigete hügieenivõtetega, on võimalik suutervist parandada nii, et hambaarsti ei ole enam vaja? Mida selleks tuleks teha?
Lugejate küsimustele vastab hambaarst ja Eesti hambaarstide liidu president Marek Vink.
Alati on mõistlik kontrollida haiguse põhjuseid ja üldjuhul tähendab see tervisekäitumise muutmist. Hügieeninõudeid järgides on põhimõtteliselt võimalik hoida hambad terved ja nii ka hambaarst väga kalliks kujuneda võivast rekonstruktiivsest tööst ilma jätta.
Hambaarsti on muidugi ka tulevikus vaja haiguste diagnoosimiseks ja nõustamiseks, et patsiendiga koostöös haigusi kontrolli all hoida. Samuti vajavad arsti abi näiteks traumad, kaasasündinud häired või tõsisem ortodontiline probleem.
Värav organismi
Küsimus suuhügieeni kohta on aga igati põhjendatud, sest suu on värav organismi ja halb suutervis põhjustab haiguslikke muutusi kogu organismis.
Hügieen on teatavasti arstiteaduse haru, mis aitab tervist hoida, ja on olemas elementaarsed hügieeninõuded, mida järgides hoitakse end tervena. Eeskujulik suuhügieen aitab eelkõige hoida tervena hammast ja selle kinnituskudesid ning laiemalt kogu näo-lõualuu piirkonda.
Kahjuks on suuhügieeni mõiste meie maal kujunenud pelgalt hambapesu sünonüümiks ning see lihtsustus omakorda on tinginud väärarusaama, et hambad lagunevad siis, kui neid piisavalt ei pesta (ja hambaarsti juures ei käida).
Loe edasi ajakirjast...
