Lapse tervise lisa
Lapse kõht teeb tüli
Tekst Kadi Lehtmets
Lapsuke kaebab kõhuvalu - mis tal tegelikult viga on? Tallinna Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja, gastroenteroloog Katrin Luts kinnitab, et igasugustesse lapse kõhukaebustesse tuleb suhtuda tõsiselt.
Dr Luts kinnitab veendumust, et paljud lapsed reageerivad keskkonnale ja ümbritsevale elule kõhu kaudu: "Ja neid pole sugugi vähe. Arvatakse, et kuni 10% lastest kaebab kõhuvalu üle - ja me ei räägi siin juhuslikest ühekordsetest valudest, mida esineb peaaegu kõigil." Pigem mõeldakse siin nii sagedasi vaevusi, mis hakkavad juba eluolu segama ja millega varem või hiljem arsti poole pöördutakse.
"Esimene asi on lastevanematele selgeks teha, et simulante nende laste hulgas ei ole," rõhutab dr Luts. "Seda viga ei tohi kunagi teha, et anda lapsele märku, nagu ta mõtleks neid valusid välja või simuleeriks." Valu piinab lapsi tõepoolest, arsti ülesanne on välja selgitada, kas see on psühhosomaatiline või mitte.
"Kõhuvalu on sümptom. Tuleb välja selgitada, kas selle taga on haigus või ajutine häire," tõdeb dr Luts. Pikaajalised, kroonilised kõhuvalud on just laste puhul enamasti psühhosomaatilised nähtused: "Sel juhul pole meil konkreetset haigust, mida kolm korda päevas võetava tabletiga nädala-paari jooksul terveks ravitakse. Hoopis organism reageerib valuga välistele keskkonnamõjudele."
"Et välistada haiguse võimalus, pole enamasti vaja keerulisi analüüse-uuringuid, sageli piisab põhjalikust vestlusest lapse ja vanematega," leiab dr Luts. Kui jõutakse selgusele, milles täpselt probleem on, saabki last aidata.
Psühhosomaatiline valu
Psühhosomaatiline kõhuvalu väljendab mingit stressi lapse elus. "Ravi eelduseks on rääkida, rääkida, rääkida, et koos vanemaga jõutaks ühisele probleemist arusaamisele," ütleb dr Luts. Sageli arvatakse, et stress peab olema konflikt - kodune tülipunkt, arusaamatused koolis või kaaslastega vms. Sellele kipuvad lapsevanemad sageli vastu vaidlema - see on minu lapse puhul võimatu, sest ta õpib hästi, meil on kodus kõik väga tore ja üldse on kõik ideaalne.
"Tegelikult on n-ö stressikõhuga lapsed enamasti ise väga püüdlikud, tahavad kõike jõuda ja kõiges kõige paremad olla. Enamasti selgub vestluses, et laps käib peale kooli veel balletiringis ja viiulitunnis ja kergejõustikus. Aga mingi lõiv tuleb ülepinge eest siiski maksta," leiab dr Luts ja soovitab välja selgitada, kas tegemist on lapse oma huvide või vanemate eneserealiseerimisplaaniga. "Sest tõepoolest leidub ka lapsi, kellele see kõik meeldib. Ja neile võib just huviala äravõtmine tekitada vaevusi ja kurvastust. Siis tulebki peres leida vastastikune arusaamine, kuidas see aeg üle elada."
Loe edasi ajakirjast...