Lust on vaadata lapsi, kelle jaoks õppimine on justkui üks põnev ja avastusterohke seiklus teadmistemaailmas. Paraku leidub küllaga neidki koolipoisse ja -tüdrukuid, kes näevad kurja vaeva isegi paarisalmilise luuletuse päheõppimisega. Mis on õpiraskuste põhjus? Kas neid lapsi hinnatakse teistega võrdselt? Kui palju rikub vale toitumine lapse mälu ja muudab teda väsinuks?
Psühholoogiline nõustaja Rita Rätsepp ja Üleriigilise Perearsti Nõuandetelefoni 1220 arst-projektijuht ning perearst Lauri Laas on mõlemad arvamusel, et last tuleb vaadata kui tervikut ning tema probleemi peab samuti põhjalikult süvenema, olgu siis õpiraskuste ja kehva mälu põhjustajaks nigel toitumine, väärkohtlemine või kaasasündinud eripärad.
Tervislikud eluviisid
Tänapäeva elutempot arvestades peab vahel olema raudne tervis, et pingetele vastu panna. Koolilapsed peavad olema topelt tublid, sest lisaks väsitavale koolielule peab organism toime tulema ka pideva kasvamise ning arenemisega.
"Kuna lastel on ülekaalus ülesehituslikud protsessid, siis vajavad nad valku ehk liha. Vajaliku valgu saamiseks sobivad looma-, sea- ja linnuliha," ei soovita perearst ühelgi lapsel loomsest toidust loobumist. "Liha pole ainult anaboolsete protsesside toimimiseks, vaja on ka rauda. Juba 6kuusele lapsele antakse liha, sest see on tema elutegevuseks väga vajalik."
Lauri Laas ei usu, et mõni laps hakkaks omal algatusel taimetoitlaseks. Pigem tekivad sellised mõtted teismelistel, kes jälgivad oma kehakaalu ja katsetavad ekstreemseid dieete.
Rauavaegus ja teised probleemid
Lapse kehvale toitumisele ja rauavaegusele viitavad kasvupidurdus, väsimus, unisus, jõuetus, sage haigutamine, kahvatu nahk ja aukuvajunud silmad. Niisama kergekäeliselt toidulisandite ja vitamiinidega dr Laas olukorda parandama ei kipu: "Mõtleks enne, kui neid lastele anda. Kõigepealt vaataks üle lapse päevakava, kodukorra ja toitumise. Kui loodame abi saada toidulisanditest ja arvame, et lahendame sellega probleemi, siis võime midagi olulist kahe silma vahele jätta. Laps kasvab ja areneb ning kindlasti on tarvis välja selgitada konkreetne põhjus. Kui tõesti on toidus probleem, siis tuleb anda vitamiini. Näiteks USAs antakse lastele ametlikult D-vitamiini kuni kooliminekuni, sest leitakse, et see ei tugevda mitte ainult luid ja liigeseid, vaid ka immuunsüsteemi ja aitab paljusid kroonilisi haigusi ära hoida (näiteks diabeet), kui on suureks saadud.
Hommikusöök on päeva alus
Kiitus nendele lastele ja ka vanematele, kes ei välju kodust hommikusöögita. Aga mida teha siis, kui lapsel lihtsalt ei ole hommikul isu?
"Siis tuleb mõelda sellele, ega laps eelmisel õhtul liiga hilja kõhtu täis söönud, sest uneajal ei jõua organism energiat töödelda ning hommikul pole seetõttu tõesti tahtmist süüa. Kui laps tõesti ei taha hommikusööki, siis ei ole vaja sundida. Samas võib pakkuda näiteks jogurtit, müslit, hommikuhelbeid," pakub peretohter alternatiive pudrule, mis tekitab tõrke nii mõneski lapses. "Hea ja toitev on ka piimakakao või tee meega. Peaasi, et magu ei oleks täiesti tühi ja laps saaks hommikul vajalikku energiat." Tõsi, koolilapsed kurdavad sageli, kuidas hommikul polnud isu, aga tunni või paari pärast hakkas pea valutama ja süda läks pahaks.
Loe edasi ajakirjast...
