Hea uni on magus kui mesi, selle puudumine aga annab kibedalt tunda. Unehäired on kõige laiem üldnimetus erinevate unega seotud häirete kohta. Kuidas nendega toime tulla ja kust abi otsida, räägib lähemalt Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku unehäirete keskuse vanemarst-õppejõud Tuuliki Hion.
Sügavat ja kosutavat und seostatakse igapäevase heaolu ja tervisega. Samamoodi selgitatakse selle puudumise või madala kvaliteediga mitmete meeleoluhäirete esinemist ja muid tervisehädasid.
Unehäirete all saab käsitleda tervet hulka erinevaid seisundeid, mille tõttu ei saa inimesed piisavalt magada või on päeval liiga unised. Unehäired haaravad enda alla ka mitmed uneaegsed käitumised ja nähtused, mille tagajärjeks on samuti ebapiisav unekvaliteet.
Dr Hion selgitab: "Näiteks uneapnoe, uneaegsed hingamishäired, mis võivad põhjustada nii unetust kui päevast unisust. Sellisel puhul peaks ravima just hingamishäiret, mitte une vähesust. Või näiteks "rahutud jalad", sündroom, mis võib põhjustada unetust või liiga vähest magamist." Lisaks kuuluvad unehäirete alla narkolepsia, hüpersomniad ehk liigunisuse erinevad sündroomid. Kõik need võivad olla täiesti omaette terviseprobleemid, aga neid võivad tekitada ka mõned teised häired.
"Kui me räägime näiteks "rahututest jalgadest", siis see võib olla põhjustatud muuhulgas ka rauapuudusest kehas, raskest neeruhaigusest või rasedusest," selgitab dr Hion.
Unetus piinab paljusid
Unetus on hetkel kõige levinum unehäire. Dr Hion toob välja, et ajutise, mööduva unetuse või pikaaegse unetuse all võib kannatada pool või isegi kolmandik elanikkonnast. Kroonilise unetuse all kannatab 6–10% elanikkonnast. "Unetust esineb naistel rohkem alates 30. eluaastatest ning seda on umbes poolteist korda enam kui meestel," toob dr Hion välja. "Vanemas eas unetus mõnevõrra sageneb ja selle eelsoodumuseks on üldiselt kalduvus olla täiuslikkust taotlev, probleemide korral väga pikalt mõtiskleda ja erinevaid teemasid töödelda. See võib viia ajutise unetuse pikenemiseni või suurendada üldiselt negatiivse emotsionaalsuse tausta."
Unetusel on olemas ka teatud pärilikud jooned, nagu inimeste kalduvus kergesti ja kiiresti tõusvaks ärksuseks. "See tähendab, et emotsionaalsete sündmuste korral reageerivad inimesed tugevasti ja ärksus kerkib kergesti ning kiiresti. Mahalaadimine või ärksuse langus toimub aga aeglaselt. Need võivad olla unetuse eelsoodumuseks. Samas võib unetus alata mõnel muul põhjusel ka inimestel, kellel ei ole selleks mingit pärilikku eelsoodumust," selgitab dr Hion.
Unetus võib alata ükskõik millisest teisest häirest või esineda ka iseseisvana. Kui unetus kestab kaua, siis kujuneb see täiesti omaette iseseisvaks häireks, millel ei ole vaja püsimiseks ühtegi teist terviseprobleemi. Samuti võib see püsida sõltumatult igasugustest pärilikest joontest. See tähendab, et unetust saab enamasti väga edukalt ravida, hoolimata teistest tervisehädadest või sellest, et see on perekonnas probleemiks juba mitmendat põlve.
Loe edasi ajakirjast...
