Martin Veinmann, näitleja mitmes rollis

Marika Vingissar
03.02.2016

 

Kas keegi on mõelnud, mis oleks saanud Romeost ja Juliast, kui kõik läinuks teisiti? Kui Romeo oleks kabelisse jõudnud kümme minutit hiljem? Kui Capulettid ja Montecchid oleksid leppinud? Kas Romeo ja Julia oleksid elanud õnnelikult koos ja nautinud vanaduspõlve?

 

 

Eesti draamateatri maalisaalis etendub praegu soomlaste Lauri Sipari ja Liisa Urpelaineni näidend "Julia ja Romeo", kus Romeot mängib Martin Veinmann ja Juliat Kersti Kreismann.

Kui küsin, kuidas meeldib mängida noorte meesnäitlejate unistuste rolli Romeot, naerab Martin Veinmann:

"Juhtus nii, et olen Romeot saanud mängida ka noores eas, sedapuhku küll kuuldemängus koos Kaie Mihkelsoniga, nii et kokkupuude Shakespeare'i "Romeo ja Juliaga" algas üsna varakult. Kuna Shakespeare'i looming, sealhulgas "Romeo ja Julia", on tähelepanu all ka teatrikoolis, võib öelda, et mõned monoloogid on mul lausa peas, kui mitte öelda südames."

Paar aastat tagasi sattus Martin Veinmann Itaalias Spoleto teatrifestivalil vaatama näidendeid teemal "Kui" ehk mis oleks juhtunud, kui Romeo ja Julia oleksid elanud vanaks. "Kas nende armastus oleks kestnud? Mis oleks saanud Juliast? Mis oleks saanud Romeost? Üks Poola teatritudengite versioon kandis isegi pealkirja "Juliet must die" ("Julia peab surema").

Sipari ja Urpelaineni Romeo ja Julia fantaasia on soe, hooti kurb ja hooti naljakas ning balansseerib väga oskuslikult õnne ja õnnetuse piirimail, kaldumata otsustama, mis oleks olnud parem, kas müüt või elu."

 

Edukas algus

Draamateater on Martin Veinmanni koduteater olnud juba 1972. aastast ja rolle on kogunenud üle saja. Tal on olnud õnnelik näitlejasaatus: kohe peale lavakunstikooli lõpetamist sai ta suunamise draamateatrisse, kus esimene roll oleks pidanud olema tallipoiss lavastuses "Santa Cruz". Kuid Vene sõjavägi tuli vahele ja aasta pärast teatrisse tagasi tulles sattus Martin Veinmann Rein Saluri näidendisse "Külalised", mida lavastas Kaarin Raid. See oli tol ajal raame lõhkuv lavatükk, mis tõi palju kiitust kriitikutelt ja noore näitleja preemia. "Õnneks püsisid jalad maas," muigab näitleja. "Selline edu esimese rolliga oleks võinud noorele inimesele kurvalt lõppeda. Mäletan, et meie kursuse juhendaja Voldemar Panso tuli tänaval vastu ja ütles: "Noh, täitsa tubli!". See tundus tema puhul ikka suure kiitusena."

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid