Haruharva murrab südamelihase infarkt noore terve inimese. Infarkt kujuneb välja ikka aastatega ning selle teke oleneb suuresti meie eluviisist, toidust ja ka vanusest.
Selgitab Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht, südamearst professor Margus Viigimaa.
Enne kui midagi ennetada, on kasulik teada, mida täpselt ennetame.
"Infarkt tekib südame pärgarteri ummistusest, mille põhjus on tromb. Selle aluseks on veresoonte lupjumine, mis kahjustab südameartereid sedavõrd, et nende vastupanu muutub lõpuks nii nõrgaks, et ei suuda ennast enam trombi vastu kaitsta," selgitab professor Margus Viigimaa.
Lööb südame töö sassi
"Kui arter ummistub, ei saa südame see piirkond enam verd ning jääb hapnikuvaegusse. Üks asi on see, et süda ei jõua enam endist viisi verd edasi pumbata. Hullem aga on see, kui hapnikuvaeguses piirkond, mis infarkti tõttu verd ei saa, hakkab andma välja valesid elektriimpulsse, mis ajavad normaalse südame rütmi sassi ja võivad isegi südame seisma panna," lisab dr Viigimaa. "Kõigil infarktihaigetel tekivad südame rütmihäired. Kui infarkt on väga suures arteris, siis tihtipeale ütleb üles just südame elektrisüsteem. Selle tõttu võib tekkida äkksurm. Sellepärast on esimesed minutid väga tähtsad, et kaaskodanikud oskaksid elustada ja et kiirabi tuleks kiiresti."
Kas ikka Euroopas esikohal?
Oleme aastaid olnud infarktide sageduse poolest Euroopas kurval esikohal. Miks?
"Õnneks enam ei ole," nendib professor Viigimaa. "1994. aastal jagasime Lätiga seda kõige kehvemat positsiooni. Nüüd võime öelda, et kahekümne aastaga on langenud kuni 65-aastaste suremus südameinfarkti ja ajuinsulti umbes 50%. Samas on veel pikk tee minna, sest selle tulemusega ei ole me kaugeltki Euroopa keskmisel tasemel. Näiteks Soome on langetanud seda numbrit üle 90% ja jõudnud Euroopa Liidu keskmiste südamehaigustesse suremuse numbrite juurde."
Margus Viigimaa täpsustab, et meie 50% langus tähendab seda: kuni 65-aastastest inimestest, kes oleksid 1994. aastal surnud südameinfarkti või ajuinsulti, lükkub nüüd pooltel see haigus hilisemasse aega.
Kas asi on selles, et infarkte on vähem või on arstiabi tõhusam?
"Infarkte on kuni 65-aastastel vähem ja ka ravivõimalused on paremad ning võimalik infarkt lükkub aina vanemasse ikka. Kui see tuleb 80-aastasel, on kuidagi veel arusaadav, aga kui infarkt tekib töövõimelises eas inimesel, pole see kuidagi põhjendatud," leiab südametohter. "Meil on südamelihase infarkti ravi palju paranenud ja arvatakse, et arstiabi osakaal infarkti suremuse languses on 25–30%, aga ikkagi pool määravad siin eluviisi muutused."
Loe edasi ajakirjast...
