Mees, kontrolli end ka altpoolt!

Foto: Shutterstock

 

Onkoloog Helis Pokker soovitab noortel meestel oma tervist jälgides pöörata tähelepanu ka munanditele, sest just neid ohustab munandi- ehk testisevähk kõige rohkem. Vähi avastamist ei tasu karta, sest raviga on tervistumise tõenäosus väga suur.

 

 

Kui vähki haigestumine suureneb just vanemaealiste hulgas, siis oma esinemissageduselt on munandivähk noorte meeste kasvaja number üks.

Meie onkoloogid teevad head tööd, sest Eestis on pahaloomulistesse kasvajatesse haigestunute üldine elumus tõusnud, see tähendab, et olenemata avastatud haiguse staadiumist võidetakse tänapäevase raviga elule aastaid juurde. “Hoolimata asjaolust, et haigestumine pahaloomulistesse kasvajatesse on tõusnud, ei ole suremus suurenenud,” selgitab onkoloog ja Põhja-Eesti regionaalhaigla keemiaravi keskuse juhataja dr Helis Pokker.

Peamine pahaloomuline kasvaja, mis vanemas eas mehi ohustab, on eesnäärmevähk. “Aga on üks eraldi haigusgrupp pahaloomuliste kasvajate hulgas, mis tabab just väga noori mehi. See on testisevähk.”

Munandivähki on kõige rohkem 15–30-aastastel meestel, kuigi märgatavalt harvem võib see tekkida ka vanemas eas. “Põhjamaades on haigestumise sagedus kõrge, eriti Norras, Hollandis ja Taanis. Meie väikeses Eestis oleme õnneks siiski selle pingerea alumises otsas, jäädes ligi 50 protsenti madalamale tasemele ka Euroopa keskmisest haigestumusest. Miski on meie mehi selle vähi eest kaitsnud,” rõõmustab onkoloog.

“Aga sellegipoolest tuleb sellest teemast rääkida, sest ka meil on haigestumine tõusuteel. Need on mehed, kes on oma iseseisva täiskasvanuelu alguses, sageli ei ole veel abieluski, ja kui on, siis on nad väikeste laste isad.”

 

Tekkepõhjus teadmata

“Munandivähi täpne põhjus on kahjuks teadmata ja paraku ei ole peamised riskitegurid ka ärahoitavad. Seega tuleb sellele vähile rohkem tähelepanu pöörata,” nendib dr Pokker.

“Kõige suurem testisevähi tekke põhjus on krüptorhism, mis tähendab, et poisslapse sündimisel ei paikne ta munand munandikotis, vaid kubemekanalis või kõhuõõnes. (Enamikul poistest laskub munand iseenesest munandikotti paari esimese elukuuga.) Krüptorhism suurendab haiguse riski kaheksa korda.

Samuti mängivad suurt rolli geenid, eriti just esimese ringi sugulaste seas. Näiteks kui ühel poisil on haigus diagnoositud, peaksid kontrolli minema ka ta vennad. Isal on see risk natuke väiksem, kuid esimese ringi sugulastel on kuus kuni kaheksa korda suurem risk haigestuda, kui ühel pereliikmel on haigus diagnoositud.

Väga harva esineb Klinefelteri sündroom, mille korral on mehe organismis üks X-kromosoom lisaks.

HIV suurendab kõikide pahaloomuliste kasvajate riski: testisevähi korral on see näitaja kümme korda kõrgem.

Yale’i ülikoolis 2014. aastal avaldatud uuringu järgi mõjutab riski ka pikk kasv – seda suguhormoonide tootmise suurenemise tõttu puberteedieas.

Ka võib põhjus peituda eksogeense östrogeeni taseme tõusus ema raseduse ajal, mis mõjutab loote hormonaalset keskkonda. Selle põhjuseks võivad olla ema ülekaalulisus või teatud ravimite kasutamine raseduse ajal.

Samuti võivad testisevähi tekkimise põhjuseks olla kemikaalid, mis jäljendavad östrogeeni, nagu näiteks pestitsiidid-herbitsiidid, sünteetilised hormoonid (näiteks DES) ja muu selline.”

Loe edasi ajakirjast…