Ülle Lichtfeldt: millal need tähed päris lähedal on?
Tekst: Helina Piip
17.01.2008

Rakvere teatri näitleja Ülle Lichtfeldt on tippvormis ning piletid Kati Murutari monotükile “Mina, naine“ on pool aastat ette välja müüdud. Kui keeruline on ühitada karjääri ja pereelu, teab näitlejanna vägagi hästi. Enda sõnul saab ta kiirete aegadega hakkama sealtpeale, kui õppis elama päevakaupa.

Ülle on Rakveres sündinud, koolis käinud ja 17 aastat siinsetel lavalaudadel “tükke teinud”. Tal on hea meel, et saab aeg-ajalt ära käia – mängida suvelavastustes ja pealinna muusikalides, et siis, tagasi jõudnud, tunda: kui hea on tulla koju! “Suurlinnaga võrreldes on Rakveres turvaline. Väike linn, kõik on käe-jala juures – lasteaed ja kool, viis minutit koju, viis teatrisse,” loetleb Ülle kodulinna plusse. “Kui mul võiski kunagi noorena olla idealistlik unistus minna Tallinna, siis nüüd tahaks pigem ära siitki linnast, tahaks päris maale,” räägib Ülle endale omase avala naeratusega, hetkeks end ilmsesti oma suvekoju Lahemaale mõeldes.
Rakveres on Ülle lemmikpaik kahtlemata tammik. Vallimägi on ka ilus. Kui hoolega mõelda, siis viimati käis Ülle tammikus eelmisel talvel lastega kelgutamas. “Aga sinililli korjamas? Kevadel on tammik imeilus – sinililli täis,” õhkab naine nii, et korraks on tunne: kevad juba luusibki seal.
Möödunud aastasse jäi võimas lavaroll, mille puhul kriitikal on olnud põhjust märgata: Lichtfeldt on tippvormis. Kas Ülle ise seda tunneb? “Mina ei tea, millal see tipp on? Millal need tähed päris lähedal on? Kogu aeg tuleb uusi rolle peale, näitleja ootab ju iga rolliga uut tähelendu,” jääb Ülle siinkohal pisut kimpu.

Edasi loe ajakirjast...

Sarnased artiklid