"Kui teha naudinguga tööd, mis väga meeldib, siis jõuavad sinuni ka head asjad," arvab lauljatar Nele-Liis Vaiksoo. Tuleb lihtsalt rahulikult ära oodata.
Nele-Liisil on selja taga karussellina kirev hooaeg. Eelmisel aastal jõudis ta särada Fionana koguperemuusikalis "Shrek", kaasa lüüa Roman Baskini suvelavastuses "Suveunistused" Belle'i rollis ning jõuda auväärsele neljandale kohale saates "Su nägu kõlab tuttavalt" (võimatu on unustada tema üllatavaid ümberkehastumisi – Louis Armstrongi, Beyonce'i ega Mariah Carey't, muudest rääkimata!).
Kõige selle kõrval jõudis Nele-Liis ka oma esimese sooloplaadini, mis kätkeb tema lemmiklugusid muusikalidest, ent kannab lihtsat ja enesestmõistetavat pealkirja "Mina". Plaat tähistab mõtteliselt ka 15. aastapäeva Nele-Liisi esimesest muusikaliosast.
Kui saade "Su nägu..." andis senisest laiemale publikule aimu Nele-Liisi talendist ja vaimukast ümberkehastumisvõimest, siis lauljatar ise on harjunud, et laval tuleb pidevalt esitada kedagi teist. Samas etenduste ettevalmistusperioodid kestavad kolm–neli kuud, muusikali mängitakse korduvalt läbi, vajaduse korral saab rolli kogu aeg parandada või muuta. "Kuid "Näosaates" tuli väga lühikese ajaga leida see uue rolli "miski", mida oma hääle ja kehaga sobitada. Lisaks see, et esimest korda näed ennast ja saad tagasisidet alles siis, kui saade on eetris," ütleb ta. Ent küllap hetke ime oligi osa selle ägeda saate võlust.
Kuidas taluda stressi
Artisti elu on kohati väga pingeline. Kuid Nele-Liis kinnitab, et talub stressi hästi: "Esinemine sõltub palju päevast – enesetundest ja häälest." Laulja elu ongi selline – kui sul on õhtul kontsert ja parajasti polegi kõige parem enesetunne, siis lavale jõudes kõik muutub. "Kui rahva ette jõuad ja esimese loo juba tehtud saad, siis leiad energia ja suudad jälle esinemist nautida! Kas võtad end kokku või saad energiat publikust. Aitab juba see, kui näed, et rahvas elab kaasa ja nii tekib vastastikune side, mis kannab."
Mõnikord võib suhteliselt väsinult alanud päev lõppeda sellise kontserdiga, et pärast seda kohe ei tea, kuhu veel minna ja mida teha! Nele-Liis räägib ühest viimase detsembri päevast, millele puhtjuhuslikult oli pandud neli esinemist. "Ilmselt olin teinud seda hetkel, mil meel ja vaim olid väga puhanud, nii et üldse ei arvestanud, mida see kaasa võib tuua. Aga hakkad siis peale – lähed esimesele esinemisele, üritad pisut oma jõuvarusid hoida. Ent korraga oled laval ja kõik on hästi. Siis innukalt teisele. Ja kui olin neljanda esinemise ära teinud, siis mõtlesin: võiksin viienda ka teha, palun andke veel!"
Tõsi, sellistele elevuse tipphetkedele, mis pinge kriitilise piirini tõstavad, järgneb sageli lainena rahunemise aeg – pingelangus. "Kõige olulisemad töised perioodid pean alati vastu. Aga kui need mööda saavad, siis 2–3 päeva hiljem jään sageli kergelt haigeks. Vähemalt nohu saan küll! Siis mõistan, et keha tahab mind puhkeasendisse seada. Isegi kui ma pole külmetunud, tekitab keha läbi stressi endale sellise "haiguspuhkuse"."
Loe edasi ajakirjast...
