Jala aktiivsus seisneb selles, et jala võlvid kannavad kannalöögi koormuse maapinnale, maandavad jalalaba pikenemise ja lühenemisega meie kehakaalust tulenevat otsest koormust ja koguvad energiat, et teha äratõuge.
Valu või ebamugavust jalalabades, põlvedes, puusades ja seljas võime tunda kõndides, joostes, seistes või ka lihtsalt puhkeolekus. Me hakkame kõik alateadlikult ja vahel ka teadlikult enda kõndi muutma ja kompenseerima valu või jäikuse tõttu, sarnaselt nagu kingas olev väike kivi paneb meid muutma jala asendit, sammu pikkust jne. Kompenseerimine võib olla tingitud ka näiteks vale suuruse või liistu laiusega jalanõudest, vanadest traumadest, valedest harjumustest, anatoomilistest jalalaba eripäradest, vanusest, ülekoormusest tööl või treeningutel, ülekaalust ning mõnikord olemegi juba sündinud deformeerunud jalalabadega.
Liikudes võime me vaadelda aktiivset kõnni rühti, vaagna asendit, puusa ja põlve nurkasid jne, kuid siiski oleneb palju just jalalabadest - muutused allpool võimenduvad ülespoole. Mehhaanika muutus kandub edasi sääreluu-pindluu kaudu põlveliigesele, sealt edasi puusaliigesele, edasi vaagna kaudu alaselga, mis täiendava koormusena kõõlustele, jalalaba kudedele ning liigestele võib lõpuks avalduda näiteks valuna.
Kuidas mina liigun?
Kõnnitsükkel koosneb toefaasist ja hoofaasist. Tavalise kõnni puhul liigume me peale kannalööki toejalale, jaotades ühel jalal olevat kogu keha raskust maksimaalsele pinnale. Seejärel kand eemaldub maapinnalt ja keharaskus siirdatakse jala eesosale väikseimale pinnalaotusele äratõukeks ning jõud ja lisanduv suur punktkoormus on läbi ristivõlvi kantud enamasti varvastele (eriti suurele varbale) ja päkaosa liigestele. Hoofaas tekib siis, kui üks jalg on maas ja teine õhus.
Jalalaba anatoomiliste või funktsionaalsete omaduste kõrvalekalletest tulenevaid kõnnitsükli muutusi saab spetsiaalsete sensortaldade abil mõõta jalatalla koormus- ja kõnniuuringuga. Mõõta ja analüüsida saab kannalöögist kannalöögini kõnnitsüklit, hinnata põhjalikult koormusjaotust kõnni erinevates etappides, et täpselt tuvastada teie kõnni hetke biomehhaanika. Vajalik teave ennetavalt teadmiseks või kui on häirunud õige lihasjõu kasutus, tasakaal, tunnetus ja koordinatsioon ning liikumine nõuab enam pingutust. Uuringuga leitakse probleemsed kohad (ka probleemsed mittesobivad jalanõud) ning hakatakse positiivses suunas muutuseid suunama. Analüüsi andmete põhjal määratakse õiged tallatoed, kontrollitakse vastavalt ka tallatoe ja jalanõude sobivust ning koostatakse individuaalne vajalik harjutuskava. 2-3 kuu pärast on esimene korduskontroll, et võrrelda muutuseid.
Neli enim käsitlust leidvat teemat, mis mõjutavad kõndi on: muutunud jalalabade tundlikkus diabeetikutel, tallaalune jäikus / kanna valu (plantaarfastsiit), kõrge võlviga jalalaba, funktsionaalsed lampjalad lastel ja täiskasvanutel.
Diabeediga inimestel tekivad jalalaba probleemid sageli kahe tüsistuse tõttu: närvikahjustus (neuropaatia) ja puudulik arteriaalne verevarustus. Neuropaatia põhjustab jalgade tundlikkuse kaotust, mistõttu ei pruugi märgata vigastusi ega ärritust, sest ei tunta enam valu ega ebamugavust. Halb vereringe jalgadel vähendab paranemisvõimet ja isegi väikesest naha vigastusest võib tekkida tõsine infektsioon ja tüsistusena ka haavand.
Õige on võimalikult varakult õigete tallatugede ja jalanõude kandmine. Tallatoed on abivahendid, mis toetavad ja joondavad teie jalavõlve, alajäsemeid (põlved, puusad, vaagen) ning alaselga. Nii takistatakse jalalaba deformatsioonide progresseerumist, parandades jala funktsiooni ja vähendades või kõrvaldades valu ja sümptomid.
Tallaalune valu ja jäikus (plantaarfastsiit) ning kanna valu või juba tekkinud luukida ehk kukekannus vähendavad elukvaliteeti ja aktiivsust. Jäikus talla all võib olla põhjustatud valedest jalanõudest, liialt tugeval pinnal käimisest, ülekaalust, seisvast tööst. Tavaliselt on valu tugevam hommikul ja liikumise järgselt leevendub. Sensortaldadega jalalabade koormus- ja kõnnimehaanika analüüsil on näha tavaliselt tugev kannalöök, väga kiire koormuse ülekanne toefaasis, selge ebasümmeetria jalgade osas. Leevendamiseks on olemas väga erinevad standardsed tallatoed spetsiaalsete pehmendavate tsoonidega ning toepindadega, mis maksimaalseid punktkoormuseid vähendavad. Me saame valmistada 3D-lihvimise abil ka täiesti individuaalsed eritöö tallad, mille disainimise aluseks on kliendi jalatalla koormus- ja kõnniuuringu tulemused.
Liigselt kõrgete võlvide tõttu pannakse eriti suur koormus pöia eesosale ja kannale kõndimisel, jooksmisel ja seistes. See võib põhjustada valu ja ebastabiilsust jalalabades, hüppeliigestes, põlve ja puusaliigestes. Antud muutus võib olla kaasasündinud või tekkida igas vanuses esinedes ühel või mõlemal jalal. Aitame teil peale sensortaldadega jalalabade koormus- ja kõnnianalüüsi leida õiged, teie kõrget jalavõlvi toetavad standardsed või eritööna valmistatud tallatoed. Nii on võimalik koos terapeutiliste harjutuste ja kudede süvakäsitlusega saavutada parim valuvaba tulemus.
Lapse funktsionaalse lampjalgsuse võib jagada paindlikuks ja jäigaks. See on lastel tavaline ja võib olla sümptomaatiline ja asümptomaatiline. Laste puhul viime läbi funktsionaalse testimise, jalajälje skanneerimise ja biomehhaanilise kõnnianalüüsi. Alates 37 jalanumbrist saame ka lastel läbi viia sensortaldadega põhjaliku koormusjaotuse hindamise ja kõnnianalüüsi. Nende andmete põhjal otsustame, milline ravi sobib lapsele kõige paremini. Esialgsed ravivõimalused hõlmavad eelkõige igapäevaste tegevuste muutmist, korralike jalanõude valimist, harjutuste tegemist ja siis tallatugede lisamist kogu protsessi.
Jooksu analüüs ja retreening
Kui on esinenud korduvaid jooksuvigastusi või olete huvitatud oma jooksutulemuste parandamisest, on video jooksuanalüüs lausa kohustuslik. Seda läbi tehes teate oma praeguste jooksumustrite tugevusi ja nõrkuseid, saate näpunäiteid väikeste muudatuste tegemiseks ja mõistate teekonda, mis on vajalik paremaks jooksjaks kujunemisel. Samuti saate oma seansi videoanalüüsi edaspidiseks kasutamiseks ning see on baasiks muutuste hindamisel.
Laste ja täiskasvanutega töötades hindab jooksuterapeut igat inimest, vaatab üle liikumise, jooksmise, jõu ja koordinatsiooni, et koostada plaan ning leida parim lahendus püstitatud tulemuste saavutamiseks. Kui on vigastusi või soovitakse parandada oma jooksu, siis on jooksutehnika retreeningu seansid ümberõppeprogrammina esimene samm. Enne kiiruse ja vastupidavuse loomist peab arendama tugeva põhja jaoks keha eri osade neuromuskulaarset koostööd, täiustatud jooksutehnikat ja liikumismustreid.
Parima lahendusena saab aktiivset elu toetada täieliku jooksuanalüüsiga koos jalgade koormuse biomehhaanilise hindamisega. Idee on luua täielik pilt sellest, kuidas te jooksete ja kui palju survet oma jalgadele avaldate.
Jooksuanalüüsi ajal saadakse üldine arusaam jooksja praegusest tasemest ja soovidest. Peale soojendust filmitakse tehnikat erinevatel kiirustel jooksulindil tagant ja küljelt. Seejärel analüüsib terapeut videot programmi abil ja arutab jooksutehnika tugevaid ja nõrku külgi ning töötab välja kava, et igaühest saaks parem jooksja.
Sageli on see jooksjatele tõeliselt silmi avav kogemus. Et näha ja mõista, kuidas keha liikudes töötab, võib visuaalne tagasiside tõepoolest parandada õppeprotsessi ja viia hämmastavate tulemusteni pärast ümberõpet retreeningul.