On tüüpiline, et traditsioonilised naise-mehe rollid loksuvad iseenesest paika, kui perre sünnivad lapsed. Naised keskenduvad kodutöödele ja mehed tööle. Kuigi Põhja-Euroopas rõhutatakse naiste ja meeste võrdsust, teevad naised kodutöödest ära 2/3 ja mehed vaid 1/3. Naine tunneb ebavõrdsust rohkem kui mees, keda võib elukaaslase rahulolematus panna üllatuma. Pidev riidlemine on hoiatusmärk, mis peaks panema mõlemad koduse elukorralduse üle mõtlema ja muudatusi otsima.
Elukaaslased peaksid rahulikult maha istuma ja läbi arutama, kuidas jagada kodutööd nii, et mõlema panus oleks enam-vähem võrdne; millise korra- ja puhtusetasemega jäävad mõlemad rahule. Tasub mõelda sellelegi, kas kodutööde tegemine tähendab võimuvõitlust või on tegu otstarbeka tööjaotusega.
Mõnikord võib naine näha segadust seal, kus mehe arvates on täielik kord majas või vastupidi, seetõttu tuleb kodukorra taseme suhtes kodurahu nimel kokku leppida. Küllap ei pääse siin kumbki kompromissidest, sest pere heaolu eest vastutavad mõlemad. Naine peaks jätma mehele rohkem võimalusi seada asjad omamoodi - oskusi teha kodutöid ja hoolitseda laste eest tuleb ju iga päevaga juurde, pealegi tehakse seda ju ühise õnne nimel. Siis ei tundu kodutööd taagana, vaid neid tehakse rõõmuga.
Lastega peredes on sageli nii, et isa lõbustab neid ja ema jagab töid-kohustusi. Ema praktilisus ja isa mängulisus võiksid teineteist täiendada. On hea, et lapsed õpivad emalt töömoraali ja häid kombeid; samas on ka hea, et nendega mängitakse. Siinkohal ei saa öelda, et üks vanem käitub õigesti ja teine valesti. Vahel võiks neid rolle vahetada, nii et ema mängib lastega ja isa koristab või teeb süüa. Kui aga mõlemad askeldavad vaid n-ö omal real, võib juhtuda, et abikaasad hakkavad teineteise tegevust arvustama ja alahindama ning tüli ongi majas.
Kui enne laste sündi oli kodu tipp-topp korras, võib pedantsemal inimesel olla raske taluda seda, et nüüd enam nii ei ole: mänguasjad on tube mööda laiali, siin-seal vedeleb laste riideid, põrandal võib kommi peale astuda. Enne kui kodustega riidlema hakata, tasub mõelda, kas elataks parema meelega praegugi oma puhtas laste-eelses kambrikeses või ollakse õnnelikum koos abikaasa ja lastega. Oma eluvalikuga rahulolijal ei jää üle muud kui teha kodukorra tasemes järeleandmisi ning loobuda nii mõnestki nõudest, mida pole lastega peres lihtsalt võimalik järgida.
