Kaanelugu
Võib-olla leidub teiegi seas neid, kes mäletavad, kuidas televisioonis laulis Kilingi-Nõmmelt pärit 11aastane tüdruk nõnda puhtalt ja koolitatud häälega, et publik jäi lummatult vait. Seesama tüdruk oli just tulnud Itaaliast laste lauluvõistluselt 4. kohaga. Liisi Koikson ise ei arvanud siis sugugi, et temast võiks saada laulja.
Meie esimene kohtumine jäi ära, sest Liisi haigestus angiini. Paari päeva pärast algavad tal laste jõulu-ja talvelaulude kontserdid Eestimaa kirikutes koos Märt Avandiga. Mõistagi on lauljatar mures, sest kõrge palaviku võib ju rohtudega korraks alla võtta, kuid tüsistuste tekkimise oht on seda suurem.
Laulmine angiiniga
Kohtume siiski veel samal nädalal jõulueelses käras Liisi ühes lemmikkohvikus ning Liisit vaadates näib uskumatu, et alles äsja oli ta nõnda haige. Liisi tänab südamest Märt Avandit, kes soovitas talle kurguarst Ene Millerit. “Selgus, et varem määratud antibiootikumid ei toiminud üldse, aga kui dr Miller määras uued, siis juba esimese päevaga toimus suur muutus paremuse poole,” rõõmustab Liisi, kes andis kolm esimest kontserti haigena. “Päris esimesel kontserdil oli ikka väga jube, sest angiiniga pole ju hääl sama, pidevalt pidin neelatama, kuid see tekitas valu. Õnneks oli kaks vaba päeva, mitte küll järjest, aga siiski sain need veeta lihtsalt lebades, jõudu kogudes ning palavikuga heideldes. Ilmselt aitas paranemisele kaasa ka tohtrilt saadud teadmine, et hullemaks enam ei lähe. Kartsin, et angiiniga lauldes ja ennast pingutades võib haigus lüüa südamesse või neerudesse.”
Mõtete poolest ühel lainel
Idee, et Liisi ja Märt võiksid koos laulma hakata, tekkis kontserdi korraldajal Peep Veedlal. Mõlemad artistid ei kahelnud hetkekski – ei teineteises ega iseendas. “Esimestest hetkedest selgus, et mõtete poolest oleme Märdiga ühel meelel. Tema üks tingimusi oli esitada lastelaule ning minul oli sama soov, sest alati, kui olen teinud oma jõulukontserte, siis olen mõne lasteloo sisse pannud. Lastelauludes on väga ilusaid mõtteid ja oma kava jaoks käisime neid laule otsimas ka Eesti Raadio fonoteegis,” meenutab Liisi ning puhkeb naerma, kui meenutab, kuidas eeldas, et fonoteek tähendab maast laeni tolmuseid lindiriiuleid. “Lauljana teadsin Märti juba varem, sest tema käis kunagi Thea Paluoja juures laulu õppimas ning minu õpetaja oli Toomas Voll. Märt laulab ja mängib kitarri väga ilusasti. Inimesed teavad teda peamiselt naljamehena, kuid tegelikult on Märdis palju-palju enamat.”
Unistuste bänd
Eeldan, et igal muusikul on oma unistuste bänd, kellega koos tahaks muusikat nautida ja esitada. Liisi jääb hetkeks mõttesse ning oletab siis naerdes, et tema “unistuste bänd” on ehk liiga suur, et sellega “reaalselt regulaarselt” esineda. Alati ju uuritakse, kas muusikud võiksid üles astuda ka väiksemas koosseisus, kuna see on odavam. “Minu unistuste koosseisus oleksid tromboon, trompet, tšello, kontrabass... Mul endal on väga suur soov õppida bassi mängima, sest bändis on see alustala. Hetkel ma ei saa veel aru, mis selle pilli peal toimub, aga tahaksin.
Loe edasi ajakirjast...
