Rauapuudus on kõige sagedasem kehvveresuse ehk aneemia põhjus. Rauda peaksime vajalikul määral saama toidust, ent kõikide toit ei ole nii rauarikas. Ka võib organism vahel sisaldada rauda rohkem kui tarvis ning esineda häireid-haigusi, mis viivad rauda ülearu välja või pärsivad selle omastamist.
Selgitusi jagab Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematopatoloog Kärt Tomberg.
Kärt Tomberg on töötanud viis aastat lastearstina. Pärast laborimeditsiini residentuuri sai temast hematopatoloog – arst, kes uurib vereloomet tervikuna ning paneb vere- ja lümfihaigustega seotud diagnoose.
Räägime dr Kärt Tombergiga verest, selle rikkusest ja kehvusest teie küsimuste põhjal.
Üks ütleb, et tal lihtsalt on loodud hea veri, teine kurdab, et tema veri on eluaeg olnud halb. Kas hea või halb veri on meile kaasa antud?
Ei saa öelda, et ühele on loodud hea ja teisele halb veri. Igal inimesel on just tema organismile omased vereväärtused. Näiteks elab üks täisväärtuslikku elu hemoglobiininäiduga 120, teise jaoks on loodud hemoglobiiniväärtus 150. See ei tähenda, et 150se näiduga inimesel on parem veri kui teisel, kellel on 120. Number ei ütle, kas veri on hea või halb.
Sellepärast ongi laiad normipiirid, ehk nagu tänapäeval öeldakse – referentsväärtused: hemoglobiinitase 120–170 g/l. Selles vahemikus on igal inimesel ainult temale omane baasväärtus. Probleem tekib siis, kui see muutub äkki.
Tean patsiente, kelle hemoglobiininäit on alla 100, kuid nad käivad tööl ja elavad tavalist elu, sest organism kompenseerib madala hemoglobiiniväärtuse. Aga kui näiteks minul langeks nädalaga hemoglobiiniväärtus 70 peale, siis ma kindlasti püsti ei tõuseks. Kui inimesel tekib aastate jooksul madalam hemoglobiiniväärtus, võib ta ennast endiselt hästi tunda. Kõik sõltub sellest, kui kiiresti hemoglobiinitase langeb.
Oma lastearstipraktikast tean ühte last, kes jooksis ringi 35se hemoglobiiniga – tal oli rauavaegusaneemia. Mõtlesime, kas ta ikka tohib liikuda või mitte, sest tavaliselt on 35 g/l eluks sobimatu hemoglobiiniväärtus.
Kuidas saame teada organismile omase hemoglobiinitaseme? Tavaliselt tehakse vereproove ikka siis, kui oleme haiged.
Et teada saada endale omane hemoglobiiniväärtus, tuleb verepoov teha siis, kui oled hea tervise juures. Alati on oluline teada, mis on sinu normaalne näit. Näiteks kui täiskasvanud mehel on normaalne väärtus 160 ja paari kuu pärast tunneb ta ennast halvasti ning on väsinud, hemoglobiinitase on langenud 120 peale, siis see on oluline muutus. Teisel inimesel aga on see kogu aeg 120 ja ta on täiesti terve.
Loe edasi ajakirjast...
