Kui lammaste lugemisest pole abi

Marika Vingissar
04.11.2016

 

"Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki," manitseb vanasõna virk olema ja vähe magama. Praegusel ajal on kindlaks tehtud, et uni on väga tähtis – välja puhkamata inimene kurnab ennast ära ja rikub tervise.

 

 

Uni aitab taastada meie jõuvarusid. Ometi on unetus lausa moehaigus ja selle üle kurdetakse palju. Millised on sagedasemad unehäired ja mida teeb meiega uneapnoe, uurime Mae Pindmaa unekliiniku kardioloogilt Tiit Rebaselt.

"Unetus ja uneaegsed hingamishäired, eelkõige uneapnoe, on suur probleem, sest see toob kaasa päevase väsimuse ja halvendab keskendumisvõimet, millega omakorda suureneb töö- ja liiklusõnnetuste risk. Pikaajaliste unehäirete tagajärjel tekivad tõsised tervisehäired, millest sagedasemad on kõrgvererõhktõve raskenemine, mil vererõhk ei allu senisele ravile, ning südame rütmihäirete teke. Kõige raskem ähvardav probleem uneapnoe all kannatavatel inimestel on südameinfarkti või ajuinsuldi teke."

Teatavasti on olemas mitmesuguseid unehäireid. "Need on oma olemuselt erinevad: uinumisraskused, katkendlik uni, liigvarane ärkamine hommiku poole ööd. Noorematel aktiivse eluviisiga inimestel on sage unehäire vorm nn rahutud jalad (rahutute jalgade sündroom), mis allub enamikul juhtudel hästi spetsiifilisele ravile.

Üks harva esinev unehäire on narkolepsia, mille korral võib haige täiesti ootamatult keset päeva uinuda. Narkolepsial ei ole siiski seost narkootikumidega, nagu haiguse nimi viitab," selgitab Tiit Rebane.

 

Norskamine segab ennast ja teisi

Enamik inimesi ei teagi ise, kas nad norskavad unes või mitte. Kui hommikul ärgates on suu kuiv ja nina kinni, siis on üsna tõenäoline, et unes norsati.

"Norskamine on sage, enamasti vaid koosmagajaid häiriv probleem. Kui aga norskamine katkeb sellele järgneva hingamispeetusega, on suure tõenäosusega tegemist uneapnoega. Üldjuhul on uneapnoe põhjuseks neelu piirkonnas uneaegne kudede lõtvumine, mis ajuti suleb hingamisteed, takistades organismi hapnikuvarustust. Seega on terviseoht siis, kui norskamisele liituvad ka hingamiskatkestused," räägib dr Rebane.

 

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid