Kui mingi probleemiga perearsti juurde minna, siis sageli saadetakse esimese asjana verd andma, et teha vereanalüüs. Mida vereanalüüs näitab, miks seda tehakse ning mida tähendavad selle keerulised terminid, uurime Meditiimi perearstilt Eero Merilinnult.
Teadupärast peegeldab vereanalüüs organismi tervislikku seisundit ning organite toimimist.
"Arstlik diagnostika põhineb mitmetel uuringutel, nagu röntgen, erinevad kompuuteruuringud, EKG ehk kardiogramm, lisaks uriinianalüüs ja vereanalüüs. Arst määrab patsiendile vereanalüüsi tavaliselt siis, kui ta vajab vastuvõtul saadud esmase informatsiooni põhjal lisateadmisi, et kinnitada diagnoosi. Vereanalüüsist võib tervise kohta ilma liialdamata saada üle tuhande näitaja. Kuid nii palju korraga pole muidugi vaja," selgitab dr Merilind.
"Alustama peab ikkagi perearstist. Kui inimesel on mingid vaevused, siis arstile annavad need viite kahtlustada mingit haigust ja vastavalt sellele määratakse vereanalüüsi uuringud. See käibki niisuguses järjekorras, et kõigepealt vaevused, siis uuringud ja lõpuks interpretatsioon ehk diagnoos. Tähtis on üldpilt, mitte ainult vereanalüüs."
Vaadatakse põletikku...
Vereanalüüs annab teavet organismi tervisliku seisundi või mõne organi toimimise kohta.
"Veri sisaldab inimese kohta väga palju informatsiooni: näitab hemoglobiinitaset, valgete ja punaste vereliblede hulka, veresuhkru- ja kolesteroolisisaldust jne. Vereproov kinnitab ka südamelihase infarkti või põletike esinemist organismis. Samuti saab vereseerumist välja lugeda juba üsna algstaadiumis rasedust ja testida HI-viirust ning C-hepatiiti," loetleb Eero Merilind.
"Kõige tavalisema vereprooviga uuritakse, kas organismis on märke põletikust. Põletikunäitaja on C-reaktiivne valk ehk CRP, mida vaadatakse, kui soovitakse saada teada, kas vaevuste põhjuseks võib olla põletik, kui tugev see põletik on või kas põletikuravi on andnud tulemusi. Tervel inimesel peaks näit olema alla kümne, kuid näiteks kopsupõletikuga võib see tõusta mitmesajani."
Kui põletikunäit on väike, võib tegemist olla hoopis viirushaigusega.
Loe edasi ajakirjast...
