Mida peaksid vanemad silmas pidama, et lapsest kasvaks sirge seljaga täiskasvanu? Nõu annab Tallinna lastehaigla füsioterapeut Juta Lusti.
Sirge selg on tähtis mitmel põhjusel: see aitab kaasa lihaste ja siseorganite arengule lapseeas, võimaldab kopsudel ja seedesüsteemil vabalt töötada, on tervise ja hea enesetunde alus. Seejuures kujuneb rüht ennekõike koolieelses eas ning iseäranis tähtsad on kiire kasvu perioodid: esimene eluaasta ning ajavahemik viiendast seitsmenda eluaastani, samuti murdeiga.
Lülisammas kujuneb kasvades
Füsioterapeut selgitab, et lapse sündides on lülisammas C-kujuline, lõpuks peaks aga olema S-kujuline. "See kujunebki lapse arengu käigus, sellepärast on hästi tähtis, et laps läbiks kõik arenguetapid," räägib Juta Lusti. "Kui laps hakkab pead hoidma, tekib kaelanõgusus ehk kaelalordoos; roomamine ja neljakäpukil liikumine tekitavad järgmise kumeruse, rinnaküfoosi. Ja hiljem, kui ta hakkab juba püsti tõusma, kujuneb välja nimmelordoos. Kõik need etapid on hästi olulised," sõnab ta, rõhutades, et lapsevanema asi ongi jälgida, kuidas lapse areng toimub, ning mitte kiirustada asjadega ette.
"Kõige tähtsam on järjekord, kuidas need oskused arenevad. See on bioloogiliselt määratletud, areng toimub ikkagi lihtsamast keerulisemaks. Mina arvan, et oluline ei ole see, kui kiiresti laps kõndima hakkab, vaid see, et ta läbiks kõik need etapid," arutleb Juta Lusti. "See on nii huvitav, et vanemad tahavad nende asjadega kiirustada. Ei ole vaja kiirustada, need asjad tulevad, kui on terve laps. Kui laps hakkab midagi tegema, peab lihtsalt jälgima, et ta teeks seda mõlema kehapoolega võrdselt, sümmeetrilisus on tähtis."
Võimalikult palju põrandal
Parima kehalise arengu tagab füsioterapeudi sõnul see, kui beebi saab olla põrandal, sest just seal saavad vajalikud oskused arenema hakata. Seetõttu soovitab ta tekitada põrandale väike ala, kus laps saab juba päris pisikesest peale turvaliselt olla: algul selili, hiljem kõhuli.
Teinekord võib aga kuulda vanemate kurtmist, et lapsele ei meeldi põrandal olla, seevastu on ta rõõmuga lamamistoolis, kus tal on toas toimuvast parem ülevaade. Juta Lusti seda heaks ei kiida. "Kui laps on rahutu, võib vanem minna maha temaga tegelema, olla seal tema juures olemas. Iseasi, kui ema tahab oma toimetusi teha, aga ikkagi tuleb leida aeg, et olla lapsega koos. Et tal läheks põrandal olemine mugavamaks," arutleb ta, sõnades, et kõik abivahendid, nagu lamamistoolid, kandekotid ja -linad, ongi eelkõige lapsevanema, mitte lapse jaoks.
Loe edasi ajakirjast...
