Nooruslikkus on hingeseisund
Marika Vingissar
05.04.2016

 

"Ma loodan, et suren enne, kui vanaks jään," ütles reibas 93-aastane proua oma sünnipäeval. Seda loodame kõik – elada võimalikult tervena võimalikult kõrge vanuseni.

 

 

"Haigus ja vanadus pole sünonüümid," ütleb Tartu ülikooli geriaatria dotsent Kai Saks. "Aga kahjuks on nii, et kuigi eluiga pikeneb, ei tule samavõrra juurde tervena elatud aastaid.

Meie eakate tervis on üks kehvemaid Euroopas. Viimasest SHARE uuringust tuli välja, et Eesti vanemaealised on oma tervisenäitajate poolest Euroopas viimaste hulgas ning ka eestlaste enda hinnang oma tervisele on kehvem kui nende Euroopa eakaaslastel. Uurimusest selgus ka, et meil on suur depressiivsusega inimeste osakaal. Mõõdeti ka käte jõudu, mis on meil Euroopa keskmine, kuid samal ajal on meie eakate jalgade võimekus üks kehvemaid. Toimetulekut silmas pidades on terved jalad väga olulised. Hea näitaja on see, et meie eakad tarvitavad vähem ravimeid kui nende eakaaslased Euroopas."

Vananemine on elukestev protsess. Kuni puberteedieani on kasvuaeg, kahekümnendate keskel saavutab keha oma võimekuse tipu. Juba kolmekümneselt hakkavad tulema esimesed hallid juuksed ja tekivad esimesed kortsud, neljakümnendates on vaja lugemisprille, kõrvakuulmine jääb töntsimaks viiekümnendates. See käib normaalse vananemise juurde, kuid see ei ole haigus. Niisamuti ei tule need muutused kõigil ühtemoodi.

 

Vanadus pole haigus

"Vanadus ei tähenda haigust. On palju kõrges eas inimesi, kes on terved. Inimene võib vabalt ka tervena surra, lihtsalt vanuse tõttu – seda küll mitte enne 85.–90. eluaastat. Näiteks veresoontes tekkiv ahenemine – ateroskleroos ehk veresoonte lubjastumine – ei ole normaalse vananemise tunnus, vaid sagedane haigus vanemaealistel," kinnitab doktor Saks.

"Eestis keskendutakse rohkem juba olemasolevate terviseprobleemide ravimisele, selle asemel et tegeleda ennetusega, millega saaks palju haigusi ära hoida või edasi lükata, et ka viimane veerand elust oleks elatud võimalikult täisväärtuslikult. Seda enam, et terve ja aktiivne eakas inimene, kes endaga hakkama saab, toob rahu ja rõõmu ka oma lähedastele – nad ei pea tema pärast muretsema ega teda põetama."

Muide, eakad ise muretsevad kõige rohkem oma tervise pärast, sellele järgnevad mure raha ja lähedaste pärast.

Iga eakas inimene peaks käima kord aastas oma perearsti või -õe juures tervisekontrollis ja läbima seal kindlad protseduurid ja analüüsid, mida võrreldakse eelmiste andmetega.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid