Humal rahustab, parandab ainevahetust, alandab vererõhku, leevendab liigesevalu ning on ravitoeks veel mitme haiguse korral.
Möödunud sajandi alguses oli Eestis pea igal talul oma tapu- ehk humalaaed, kus kasvas õllehumal.
"Lapsed, isegi väga väikesed lapsed, võtavad söömisel eeskuju oma vanematest," ütleb Ida-Tallinna keskhaigla lastearst Reet Raukas. "Vanemad peaksid õigesti sööma, siis pole toitumisega muret ka lapsel.
Pean väga lugu enda tehtud hoidistest, sest need on õigesti valmistatud, tervislikumad ja vähema suhkruga. Usun, et aia- ja metsasaaduste säilitamise soov ning oskus on midagi erilist.
Suureviljalise ja hariliku kõrvitsa sorte ning mitmekesiseid suvikõrvitsaid – kabatšokke, kokoselle, patissone jt – viljeldakse Eestimaa koduaedades üha enam.
Ladina-Ameerikas on kõrvits (Cucurbita) kasvanud metsikult üle 5000 aasta.
Mida külvad, seda lõikad, ütleb vanasõna. Vähemalt aiapidamises on tegemist pooltõega, sest kevadel maha pandud seemnetest või noortaimedest sirgujaid mõjutavad „sada asja” alates ilmast ja lõpetades konkureerivate näljastega.
Uue kooliaasta algus lööb ilmselt nii mõneski kodus suviste laisemate hommikutega harjunud elukorralduse natukeseks ajaks sassi. Et tegusale päevale erksalt vastu minna, ei tohiks aga kindlasti tõhusat hommikusööki unustada.
Maikuu Nipiraamatu avaloos räägib „Teeme ära!“ kunagine eestvedaja Eva Truuverk, et kõik saavad midagi ära teha selleks, et maailm oleks parem paik. „Kui inimene ei reosta vaimset ruumi oma sõnadega ega füüsilist keskkonda rämpsuga, elaksime paradiisis.