"Lapsed, isegi väga väikesed lapsed, võtavad söömisel eeskuju oma vanematest," ütleb Ida-Tallinna keskhaigla lastearst Reet Raukas. "Vanemad peaksid õigesti sööma, siis pole toitumisega muret ka lapsel. Teisest küljest parandab lapse tervise peale mõtlemine kogu pere toiduvalikut."
Regulaarselt jõuavad meedia kaudu meieni nukrad statistilised andmed, kuidas tänapäeva lapsed - ka meil Eestis - on suuremad, raskemad, liiguvad vähe ja söövad palju rämpstoitu. Kas see on tõsi ja kas see on peredes probleemiks, küsime dr Raukaselt.
Dr Raukas üldistada ei taha, ent kinnitab, et kõik põhilised toitumisharjumused saavad alguse kodust: "Kui noortele vanematele tundub, et nemad oma lapsepõlves ei saanud nii palju limonaadi ja hamburgerit kui neile meeldinuks, siis vahest tahavad nad nüüd kõike seda oma lastele pakkuda?" Teiseks põhjuseks peab dr Raukas kiiret elutempot: "Pärast tööd koju ja kiirelt midagi süüa. Mul ei ole poolfabrikaatide vastu midagi, kui teed õige valiku, kuid alati ei ole see valik ehk kõige optimaalsem. Võiks siiski võtta aega ja korralikult toitu valmistada. Aga arvan, et osal noortel emadel pole harjumustki ise süüa keeta, sest nad pole seda õppinud."
Parim aeg õigesti kokata
Dr Raukas leiab, et tegelikult on just imiku kõrvalt väga hea aeg söögivalmistamise õppimiseks: "Kui oled lapsega kodus, emapalga peal, teed lapsele hästi süüa, õpid ka perele paremat toitu valmistama! Sul on aega kokaraamatuid uurida ja vanaemaga nõu pidada. See võiks olla ideaalne aeg, et last õige toiduga harjutada."
Dr Raukase hinnangul on Eesti laste probleemiks sageli just see, et ei osatagi tavapäraseid roogi hinnata - ju pole seda harjumust kodust kaasa saadud. "Meie koolitoit arvestab kõiki nüüdisaegseid toitumissoovitusi, ent ometi lapsed ei armasta seda. Lapsed pole harjunud sööma suppi, tavalist eestimaist toitu!" Samas on meil toitlustamine nii lasteaedades kui ka koolides suhteliselt ideaalilähedaselt korraldatud - lapsed ei pea minema lasteaeda oma võileivaga või kooli lõunakarbikesega või lausa vahepeal kodus söömas käima, nagu nii mitmes Euroopa riigis tänapäevalgi kombeks on. Kõigis meie lasteasutustes pakutakse sooja sööki.
Tita söögikalender
Toit on nii tähtis asi, et kõik sellesse puutuv saab omaseks juba lapsepõlve esimestest päevadest alates. Kui algusest peale on head reeglid paigas, siis on ka hiljem kergem järge pidada.
Dr Raukas kordab üle noorele mammale nii olulised verstapostid: "Kui on hästi kasvav laps, siis võiks ta kuus esimest elukuud ainult rinnapiimaga hakkama saada. Sel ajal ei vaja beebi isegi mingit muud vedelikku ega lisasööki." Kui on muidugi tegu väga kiiresti kasvava lapsega, kes väga nobedalt aktiivseks muutub, siis võib olla võimalus, et ta pisut lisatoitu vajab.
"Enne 17. elunädala täitumist lapsele tahket toitu anda ei tohi," rõhutab dr Raukas. Seda tärminit on hea meeles pidada, sest kui mainida nelja kuu vanust, siis võib tekkida küsimus, kas aega loetakse kuu algusest või lõpust. 17. nädalast alates võib hakata vaatama, kas lapse areng nõuab juba väheke ka "lisakütust". "Aga kui beebi saab 26-nädalaseks, siis ta peab saama lisatoitu!"
Miks on need tähised nii kindlalt paika pandud?
"6-kuusel tital hakkab üksnes rinnapiima saades rauast puudu jääma, lisaks vajab ta mitmeid muid mineraalaineid," selgitab dr Raukas. "Aga söömine pole ju üksnes toitained, vaid ka uute oskuste omandamine! Laps õpib piimast paksema toidu neelamist - mis ei ole sugugi lihtne töö, ta õpib istuma ja teiste hulgas sööma, õpib varsti koguni ise lusikat hoidma - need kõik on väga vajalikud sotsiaalsed oskused."
Loe edasi ajakirjast...
