Kuidas ja mida imetav ema sööb, nõnda ka beebi ennast tunneb. Kui tital pole hea olla, siis saab ema oma toitumise muutmisega asja parandada.
Nüüd on ta siis olemas, oma laps - käega katsutav ja ka silmaga paitatav. Rasedusajast tuttavaks saanud jalgadega põtkijast on saanud süüa nõudev, siputav ja hoolitsust vajav väikene inimene. Iga ema ja isa tahab anda oma lapsele parimat. Esimene kõige parem asi on rinnapiim.
Lisakilod piima heaks
Ema organism valmistub piima tootmiseks juba raseduse ajal, võttes juurde 10-15 kg.
Siis kogunenud rasvavarud ongi füsioloogiliselt mõeldud rinnapiima tekkeks: imetaval emal on selleks vaja umbes 650-700 kcal lisaenergiat. Sellest peaks toiduga saama 500 kcal, 200 kcal aga võetakse organismi rasvadepoodest.
Kuuekuulise täieliku imetamise jooksul, kui imiku toiduks on ainult rinnapiim, langeb ema kehakaal keskmiselt 7 kg ning raseduse ajal tekkinud lisakilod kaovad. Loomulikult on see individuaalne ning eeldab energia saamise ja kulutamise tasakaalu. Ema ei pea sööma kahe eest ei raseduse ega ka imetamise ajal. Kui seda siiski teha, pole kahtlustki, et kehakaal suureneb.
Rohkem vedelikku ja vedelat
Imetamise ajal moodustub iga päev keskmiselt 850 ml rinnapiima, mille veesisaldus on ligi 90%. See eeldab täiendavat vedeliku joomist - vesi, tee, piim ja piimatooted ning mahl. Igal joogil on omadused, mida tuleb teada: piim on valgu- ja rasvarikas toit (mitte jook!), mahl on süsivesikurikas. Must kohv ergutab nii ema kui ka last, lisaks halvendab see raua omastamist ja vähendab rinnapiima hulka. Kofeiin pärsib ka vitamiinide ja mineraalainete imendumist. Neutraalse toimega on ainult vesi ja enamik taimeteedest.
Vedeliku saamiseks on imetaval emal soovitatav rohkem süüa vedelaid toite, nagu suppe ja kompotte. Alates 10. elukuust suureneb imiku menüüs tahke toidu osakaal ning siis väheneb ka ema vedelikuvajadus.
Loomne ja taimne valk üheskoos
Ema toit peab olema mitmekülgne: iga päev tuleb süüa toite igast toidugrupist. Tähtis on värskelt valmistatud söök - selleks tuleb valida kõige parem ja mittetöödeldud tooraine.
Imetav ema vajab 10-11 g rohkem valku ööpäevas (tavaline vajadus on 80-100 g ). Selle saamiseks peavad menüüs olema loomsetest toitudest liha (eelistatult linnu- ja loomaliha), kala, muna, piim ja piimatooted. Taimsete valkude saamiseks tuleks süüa leiba, sepikut, makaronitoite ja kaunvilju.
Toiduvalgu väärtus tõuseb tunduvalt, kui taimset valku tarbida koos loomse täisväärtusliku valguga. Näiteks võib soovitada köögiviljahautist hakklihaga, putru piimaga, makarone juustuga või teravilja kaunviljadega.
Piima joomisega ei või liialdada
Soovitatav on vältida rasvaseid piimatooteid. Kuigi piim on oluline kaltsiumiallikas, ei tohi imetav ema piimajoomisega liialdada. Vahel võib liigne piima joomine põhjustada imikul rohket gaaside teket. Kui aga roojas on lima ja selle värvus muutub rohekaks, siis kuna imik saab rinnapiimaga ka lehmapiimavalku, võib nii avalduda lapse lehmapiimatalumatus.
Kuna imetava ema päevane toiduenergia peaks olema 500 kcal suurem kui tavaliselt, siis üheks energia lisajaks võiks olla viilu täisteraleiva lisaks söömine iga päev. Sellest saab umbes 7 g valku ning sellega on rahuldatud ka suurenenud valguvajadus.
Paar korda nädalas rasvast kala
Rasva on imetaval emal tarvis 75-80 g päevas. Selle nimel ei ole vaja eriti pingutada, kuna peidetud rasva saab loomsetest toiduainetest niikuinii kätte. Soovitatav on süüa rasvast kala paar korda nädalas (lõhe, forell) ning toiduvalmistamisel ja salatites kasutada taimeõli. See annab kätte vajalikud oomegarasvhapped. Need on asendamatud rasvlahustuvate vitamiinide, D- ja E-vitamiini saamiseks.
D-vitamiini päevase vajaduse annab näiteks 50 g lõhet. Küllastatud rasvhappeid saab võist ja hapukoorest, mis võiksid menüüs olla mõõdukas koguses.
Loe edasi ajakirjast...
