Toidupoodi külastades näeme külluslikku kaubavalikut, mis ahvatleb ostma. Lihtne on võtta vajalikku ja ka üle osta. Seejuures ongi kurb, et kõige enam viskavad Eestis toitu ära kodumajapidamised – kokku 25 000 tonni aastas*.
Ainevahetuse all mõeldakse tavaliselt energiakulutust ja seda, kui kiiresti põletab inimene söödud toidu ehk kui hästi muudab organism toitained rakkudes energiaks.
1.
Tervisele tekitavad probleeme lisatud puuviljasuhkru ehk fruktoosiga tooted.
Puuviljad ja marjad sisaldavad looduslikke suhkruid nagu glükoosi, fruktoosi ja sahharoosi. Tänu neile sisaldavad nad ka küllaltki palju energiat.
Jõuludeks ja aastalõpuks on paljud inimesed oma kodud kenasti korda teinud, kuid uuel aastal loksub kõik ilmselt taaskord töörütmi ning koristamine võib vajuda tagaplaanile.
Eluviis ja toitumisharjumused mõjutavad melatoniini tekkimist ja ainevahetust.
Melatoniin on aju käbinäärmes sünteesitav hormoon, mis reguleerib bioloogilist ööpäeva rütmi. Valgus mõjutab melatoniini tekkimist.
Mürasaastet hinnatakse õhusaaste järel tähtsuselt teisel kohal olevaks tervist kahjustavaks teguriks.
80 detsibelli on piir, mille ületamisel suureneb risk saada kuulmiskahjustus. Risk on seda suurem, mida kõvem on heli ja mida kauem see kestab.
Põhiline põhjus haigestumisel on nii täiskasvanutel kui ka lastel ülekaal ja eriti just rasv, mis on koondunud vöökohale.
Kas lapsel võib olla rasvamaks?
Ka lapse maks võib olla rasvunud.
Tõde.
Rasvamaksast räägitakse, kui üle viie protsendi maksakoes