Sirmi poeg Egert (3) sündis sügavalt enneaegsena 23. rasedusnädalal. Positiivse ellusuhtumisega Merle oli enne poja sündi olnud abikaasa Janeciga koos 26 aastat, millest abielus 13. Nad ei olnud rasedust planeerinud, küll aga olid otsustanud, et ei püüa seda ka kuidagi ära hoida.
17-aastaselt haigestus Merle Sirm (44) diabeeti. "Olin tol ajal kindel, et mina lapsi ei taha, kuna ei soovi oma lapsele sellist haigust." Aastad möödusid ja muutusid ka arusaamad. Arstid selgitasid Merlele, et aeg ja meditsiin on palju edasi arenenud: kuna ta abikaasa on terve ja tugev mees, siis on väga väike tõenäosus, et laps jääb suhkruhaigeks.
Kaks elumuutvat kriipsu testil
Pikaajalise diabeediga kaasnes suur ülekaal; 2015. aasta jaanuaris käis Merle maovähendusoperatsioonil.
"Sama aasta septembris muutus mu tervislik seisund väga halvaks, midagi süüa ei suutnud, kõik toiduained olid vastumeelt. Olin näost täiesti ära ja alalõpmata väsinud. Panin selle lõikuse arvele. Ostsin siiski rasedustesti, ise naersin, et kui palju olen elus neid teste teinud ja vastus on olnud ikka sama – negatiivne," räägib naine.
Sel korral oli aga testil Merle suureks üllatuseks kaks kriipsu. "See oli šokk, nutsin hirmust – olin ju alla kirjutanud paberile, et ma ei tohi kahe aasta jooksul pärast lõikust rasestuda. Mäletan, et kui arst enne operatsiooni sellest rääkis, muigasin omaette, sest rasedus oli midagi, mis võis juhtuda teiste, kuid mitte minuga. Arstid aga kinnitasid, et olengi rase. Meid abikaasaga valdas rõõm, ootus ja suur ärevus."
Merle kuulus nii vanuse kui ka diabeedi tõttu riskirühma. "Tänu lõikusele olin kaotanud 35 kilogrammi, kuid mu veresuhkur oli madal: ma ei olnud veel suutnud söögi ja süstide vahekordi paika saada. Pidin sellepärast mitu korda haiglas viibima, kuna kolme kuu keskmised suhkrunäidud olid liiga madalad.
Rasedusega kaasnev iiveldustunne oli pidev ja kohutav. Arst soovitas mul kogu aeg midagi näksida, see mingil määral leevendas halba enesetunnet."
Loe edasi ajakirjast...
