Pisikesed ilmaimed pehme raviga suurde ellu
Tekst Esme Kassak Foto 123rf
08.04.2014

Meditsiin on sedavõrd arenenud, et enneaegsete laste elulemus ehk ellujäämise protsent on üha kõrgem. Samas ei ole enneaegsel lapsel praktiliselt ühtki organit, mis ei oleks ebaküps, ja seetõttu on äärmiselt oluline kohe pärast sündi saadav ravi ja jälgimine.

 

Kuna enneaegsete laste sündide protsent on püsinud vähemalt paar aastakümmet sõltumata meditsiini arengust samal tasemel, siis järjest olulisemaks on muutumas, kuidas tõsta enneaegsete laste elukvaliteeti. Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku vastsündinute arst ja enneaegsete laste osakonna juhataja Pille Andresson tõdeb, et ühelt poolt sõltub enneaegselt ilma tulnud lapse oodatav tervis sellest, millist sünnijärgset meditsiinilist abi ta saab, teisalt on järjest enam hakatud tähtsustama ema ja lapse lähedussuhet.

Enneaegse lapse tervise prognoosimisel mängib olulist osa, millises raseduse suuruses laps on sündinud ja mis on olnud just selle lapse probleemid. Enneaegseks loetakse last, kes tuleb ilmale enne 37. ja pärast 22. rasedusnädalat. "Lisaks jagame lapsi kaalu järgi, kuid veelgi olulisem on lapse gestatsioonivanus ehk vanus rasedusnädalate järgi, mis tegelikult määrab lapse küpsusastme. Piiriks on 32 nädalat – neid lapsi, kes sünnivad enne seda, nimetame sügavalt enneaegseteks ja riskigrupi moodustavadki just nemad," selgitab dr Andresson. Neid lapsi on umbes üks protsent kõigist sündidest Eestis.

 

Pisibeebide pehme ravi

Maailma terviseorganisatsiooni 2012. aasta globaalses tegevusraportis enneaegsete sündide kohta tuuakse ühe meetmena enneaegsete laste ravis välja nn känguruhooldus ehk lapse ja ema nahk-nahal kontakt. Känguruhoolduse arendas juba 1970. aastatel välja Kolumbia lastearst Edgar Rey, kes püüdis leida lahendust olukorras, kus nappis inkubaatoreid. Tulemused olid head. "See suund, kuhu maailm praegu liigub ja enamus on juba liikunud, on pehme ravi valik. Me lähtume lapse individuaalsusest. Laps sünnib ja talle antakse võimalus näidata kõigepealt, mis ta ise suudab. Ei ole enam konservatiivset-agressiivset lähenemist, et kõik lapsed teatud gestatsioonivanuses peavad hingama aparaadiga. Samuti ei eralda me last emast," tutvustab Pille Andresson Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus kehtivaid põhimõtteid.

Palju rohkem ta selgitama ei peagi, sest naistekliinikut külastades avanev pilt räägib enda eest, tuues kaasa meeleliigutuse ... Imepisike beebinääps on magamas intensiivravipalatis õiglase und ema rinnal ja umbes tunnike hiljem, pärast vestlust dr Andressoniga, on väikemees agaralt "lõunaoote" kallal. Lisaks lähedusele peetakse äärmiselt oluliseks beebi esimest toitu, milleks peaks igal võimalikul juhul rinnapiim olema. Kängurumeetodi kasutamine üheskoos rinnapiimaga toitmisega on uuringute järgi aidanud vähendada nii suremust kui ka erinevaid haiguseriske. "Meil on ainsana Eestis olemas rinnapiimapank, tänu millele saame sügavalt enneaegsele lapsele olukorras, mil ta enda emal kohe rinnapiima ei ole, pakkuda doonorrinnapiima," räägib tohter. Rinnapiim aitab vältida soole kärbumist, mis on üheks terviseriskiks enneaegsetel beebidel, ning ühtlasi tagab, et need lapsed lähevad ka suurema tõenäosusega koju rinnapiimatoidul. Doonoriteks on sageli emad, kel endil on lapsed sündinud enneaegsena ja saanud alguses samuti doonorpiima.

 

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid