Mõni saab peaaegu kogu elu hakkama ilma prillideta, teisel on neid ninale tarvis juba lapsena. Teie saadetud küsimuste põhjal räägib nägemisest ja prillidest vastse Silmatera Optika poe omanik optometrist Jaanika Kriisk.
Üks mees käis suvel üle pika aja suguseltsikokkutulekul, prillid ees. Nendega ei olnud teda keegi varem näinud ega tundud seetõttu kohe äragi.
"Kuule, sa näed prillidega palju targem välja," kiitis üks sugulane.
Ega see muidugi kompliment ei olnud.
"Jah, targemaks olen küll saanud, aga nüüd näen ka kõik suguvõsa kortsud üle lugeda," kostis prillidega targemaks saanud mees vastu.
Kehva nägemise märguandeid
Kui tundub, et nägemisega pole mingit muret, siis ega me seda igaks juhuks kontrollimas ei käi. Oleme harjunud nõnda elama ega aimagi, et tegelikult ei seleta silmad hästi. Mis võib sellest märku anda?
"Kui me ei näe lähedale hästi, hakkame otsima rohkem valgust ja nurka, mille alt paremini näha – me teeme seda automaatselt ega mõtlegi selle peale. Seal, kus rohkem valgust teksti peale paistab, näeme ka paremini," räägib optometrist Jaanika Kriisk. "On inimesi, kes teevad seda päev läbi: küll panevad arvutiekraani kontrasti tugevamaks, küll lisavad laes või laualambis rohkem valgust. Ka kiri, näiteks ajalehes, mida oleme kogu aeg lugenud, tundub väiksem kui varem ja läheb udusemaks. Kortsutame kulmu ja teeme muid grimasse, et paremini näha. Ja nii on õhtuks pea paks. Siis on tagumine aeg tulla silmakontrolli ja uurida, mis nägemisega lahti on."
Kui me kaugele hästi ei näe, hakkame silmi kissitama, kusjuures me ise ei saa sellest arugi. Teised küsivad: "Miks sa kissitad silmi?" Ei tunne tänaval tuttavaid ära ja kõik, mis asub kaugemal, on nagu muu maailm, millest osa ei saa.
"Probleem võib olla küll hästi väike – pluss või miinus ei pea olema suur. Kui me aga hästi ei näe ja prille ei kanna, võib sellest tulla peavalu. Kui see on pingepeavalu, siis iga kord, kui pinge tõuseb, ka pea valutab."
Kui prille ei kanna
Kui inimene näeb halvasti kas lähedale või kaugele, eriti lapsepõlvest peale, ja prille mingil põhjusel ei kanna, kas see kuidagi halvendab meie nägemisteravust?
Kui laps, kelle silm on pehme, elastne ja vajaks prilli, ei pane seda ette ja kissitab silmi, siis on kaks asja, mis juhtuda võib. Silma ümber on sõõrlihas, mida kissitamine venitab, tekivad kortsud ja silmalaud venivad välja. Teiseks lisab see natuke silma pikkust ja ta saab endale selle tõttu miinust natuke juurde.
Kui kissitada kõvasti, siis silmalaud deformeerivad silma esimest osa sarvkesta, kuhu tekib väike silinder, mida hakatakse veel omakorda kissitamisega kompenseerima. Lõpuks on nii, et kui laps kord prillid saab ja enam nii palju silmi ei kissita, hakkavad asjad paremuse poole laabuma: silm läheb jälle oma kujusse ja vormi tagasi. Kui noores eas on prille vaja ja neid ei kanna, võime saada ka kohutava peavalu – migreeni.
Loe edasi ajakirjast...
