Putukaallergikutel võib putukate hammustamine või nõelamine vallandada ägeda või lausa eluohtliku reaktsiooni. Milliseks see kujuneb, oleneb inimese tundlikkusest ja mürgi kogusest. Putukaallergia võib vallanduda igas eas ning ülitundlikkuse risk suureneb iga järgmise nõelamisega.

Enamasti põhjustavad putuka hammustused ja nõelamised suhteliselt kerge, kiiresti mööduva paikse reaktsiooni. Allergeeni suhtes ülitundlikel võib aga tekkida ägedakujulisem paikne või erineva raskusastmega süsteemne reaktsioon, mille avaldumine võib varieeruda üle keha lööbest kuni eluohtliku anafülaksiani. Viimane vallandub äkki ja nõuab kiiret meditsiinilist sekkumist. Näiteks USA-s on igal aastal vähemalt 40 putukate nõelamisest põhjustatud surmaga lõppenud anafülaksiajuhtu.

Süsteemseid reaktsioone põhjustavad meil enamasti kiletiivalised – mesilased, herilased, vapsikud –, mujal maailmas ka tulisipelgad.

Putukaallergia võib ilmneda igas eas ning selle risk suureneb iga järgmise nõelamisega. Kõige sagedamini tekib ülitundlikkusreaktsioone kuni 20-aastastel, samal ajal 80% surmaga lõppenud juhtudest on olnud 40-aastaste hulgas ning vaid 2% 20-aastaste ja nooremate seas. Meestel ilmneb ülitundlikkust putukamürgi suhtes kaks korda sagedamini kui naistel.

Selget seost putukaallergia ja muude allergiate vahel ei ole – putukamürgi suhtes ülitundlikest vaid 30%-l on lisaks mõni teine allergia. Ka ei ole leitud perekondlikku eelsoodumust putukaallergia tekkeks.

Tekivad eri tugevusega reaktsioonid

Putukaallergia korral eristatakse erineva raskusastmega reaktsioone.

         Tavaline reaktsioon

Kõige sagedasemad on paikne sügelus, valu, põletustunne, punetus ja kerge turse. Põhjuseks on putuka süljes või mürgis leiduvad ained, sh ensümaatiliselt aktiivsed valgud ja vasoaktiivsed amiinid (näiteks histamiin ja kiniinid). Reaktsioon taandub enamasti tundidega (tundlikuma naha korral päevadega).

         Tugev paikne reaktsioon

See ilmneb 10% täiskasvanutest ja 20% lastest. Tavaliselt on tegemist hilise allergilise reaktsiooniga, mis põhjustab ägedat turset nõelamiskoha vahetus ümbruses. Turse tekib sageli rohkem kui 6 tundi peale nõelamist, suureneb 24–48 tunni jooksul ning taandub aeglaselt 2–7 päevaga. Tihke turseline ala on üle 8 cm läbimõõduga ja võib haarata kogu jäset. Ka võivad suureneda kaenlaaluste või kubeme piirkonna lümfisõlmed.

Tugev paikne reaktsioon ei ole üldiselt ohtlik, välja arvatud hingamisteid ahendavad tursed nõelamistel pea ja kaela piirkonda või keelde.

NB! Nõelamiskohast kaugemal asuv turse viitab juba süsteemsele reaktsioonile!

         Süsteemne reaktsioon

See tekib kuni 3% täiskasvanutel ja 1% lastel ning võib olla erineva raskusastmega, haarates mitut elundkonda. Kui on haaratud kaks või enam elundkonda (nahk, hingamisteed, seedetrakt, vereringeelundkond), on tegemist anafülaksiaga.

60% täiskasvanutel ja 40% lastel, kellel on hiljuti olnud süsteemne reaktsioon, esineb korduval nõelamisel anafülaksiarisk. Ainult süsteemsete nahanähtude korral (nõgeslööve ja/või angioödeem) kaasneb järgmise nõelamisega anafülaksiarisk 20% täiskasvanutel ja 3% lastel.

Võrreldes täiskasvanutega tekib lastel sagedamini eraldi nahareaktsioone ning harvem vereringeelunditega seotud sümptomeid ja anafülaktilist šokki.

         Toksiline reaktsioon

Selle põhjuseks on ühekorraga suure mürgikoguse sattumine organismi (palju pisteid). Tegemist ei ole immuunglobuliin E (IgE) vahendatud reaktsiooniga ning see võib vallanduda ka esmakordsel kokkupuutel putukamürgiga.

NB! Mida kiiremini reaktsioon tekib, seda tõsisem see tavaliselt on.

Loe edasi ajakirjast...