Seksuaalsusest räägitakse palju ja üha avatumalt. Seda, mis paarisuhet ohustab ning kuidas hoida seksuaalelu rahuldust pakkuva ja rõõmutoovana pikkade aastate jooksul, aitab lahti mõtestada kliiniline seksuoloog Lemme Haldre.
Ühest küljest on seksuaalne haritus toonud kaasa seksuaalselt aktiivse ea pikenemise ja seksuaaltervise paranemise, teisest küljest võib liigne infohulk luua kaksikmoraali ja ebarealistlikke ootusi.
Seksuaalsusega seotud paarisuhteprobleemidega pöördutakse terapeudi poole kõige enam vanuses 35–45 eluaastat. "See on aeg, kui esimene kirg on suhtes üle läinud, lapsed on olemas ning hakkab tekkima jälle rohkem aega iseendale ning oma partnerile," selgitab Lemme Haldre. "Sageli otsivad abi mehed, arvates, et äkki on paarisuhtel midagi viga, kui tunded on kadunud või naine ei soovi enam nii palju seksida kui varem. Ühtelugu süüdistataksegi just partnerit. Kui pere elukäiku lähemalt uurida, siis võib selguda, et neil on nelja- ja pooleteiseaastane laps, mõlemad vanemad töötavad täiskohaga, palju on kroonilist magamatust ja väsimust. Naine ütleb, et ta ei ole mitte partneri vastu huvi kaotanud, vaid on lihtsalt päevast väsinud, lastest väsinud ja sooviks ainult magada. See on hästi tüüpiline."
Bioloogilised rütmid ja mõjud
Paratamatult on igas paarisuhtes faasid: kirefaas, rahunemisfaas ja seejärel taas tõusufaas. Ka mehe ja naise bioloogiline rütm ei ole päris ühesugune.
Lemme Haldre toob välja, et naistel kasvab seksuaalne huvi enne kliimaksit hästi tugevalt. Meestel aga tekivad umbes 50. aastate ümber tihti erektsiooniprobleemid. "Mingi hulk naisi on sellest väga häiritud, kahtlustatakse, et mees huvitub kellestki teisest. Tegelikkuses on olukord tingitud lihtsalt bioloogilistest rütmidest."
Loe edasi ajakirjast...
