Sirge selja ja efektiga

Tekst Riina Reiman-Männiste
21.02.2007

“Selg peab olema sirge ja pilk helge,” kinnitab daamide aeroobika treener Elina-Lehta Kaasik. Daam, kes kõnnib nii sirge selja ja kerge sammuga, nagu vaid tantsijaile omane, ja on alati heas tujus. Temaga kohtumine mõjub tervendava seansina.

Klubi Planet Sport aeroobikatreener Elina-Lehta Kaasik kõnnib nii sirge selja ja kerge sammuga, nagu vaid tantsijatele omane. Kelleks saada – see ei olnud Elina-Lehtale lapsest peale mingi küsimus: “Loomulikult tantsijaks! Hariduse tänavas oli koreograafiakool. Kui olin 9- või 10aastane, sain teada, et Laia tänava balletikool võtab täiendavalt vastu õpilasi, ja läksin esimestele katsetele. Tulemus polnud paha. Kogu järgmise suve tegeles minuga eraviisiliselt Kalju Saareke. Sõbranna läks päevast päeva Piritale päikest võtma, aga mina muudkui eratundi. Sügisel oli eksam.”
Elina-Lehta sai balletikooli sisse tänu visale tööle ja tahtejõule, heale õpetajale ning heldele kasuisale, kes õpinguid spondeeris. Hästi läks hetkeni, mil avastati, et… pole mõtet vaeva näha. “Teadagi, see eestlase kehaehitus. Minul veel eriti – vaat’ ei ole see ülemine reieosa nii peenike ja vajaliku pikkust napib samuti,” prahvatab Elina kibestuseta. “Selle puuduse tõttu ei jõua ma jalgu ette ja külje peale loopida, nagu baleriinil vaja. Seevastu olid mul väga hea miimika ja painduvus, sobisin karaktertantsijaks.”

13 talve ja suve
Aasta oli siis 1970, kui Elina-Lehta viis parajasti oma teist last lasteaeda ja juhataja tegi talle tööettepaneku. “Liikumine ja lapsed on minu kutsumus – kasvatajatöö sobis mulle väga,” õhkab endine lasteaednik südamest ja kiidab tollast agarat muusikaõpetajat, kes kutsus kolleegi naisvõimlemisse. “Elvi Tanieli eestvedamisel käisime isegi võistlustel ning meie rühmal läks päris hästi. Ühel päeval tuli Elvi Moskvast uute teadmistega, mida nimetati aeroobikaks. Tema korraldas ka treenerite kursusi, sealt sain minagi oma treeneritunnistuse. Peagi tekkisid esimesed rühmad ja nõnda mul oligi kaks ametit – põhikohaga lasteaiakasvataja ning hobi korras aeroobikatreener.”
Möödus 13 talve ja suve. Ühel päeval valiti lemmikkasvataja Elina-Lehta lasteaia juhatajaks. “Siis otsustasin kõigepealt omandada erihariduse. Lõpetasin kiitusega, käisin pidevalt täienduskursustel, kõik kulges kenasti ning kõrgkooli jaoks polnudki enam eriti aega. Ühel hetkel teatati, et lasteaia juhataja ametikohal on kõige olulisem mis tahes kõrgharidus. Kogemused, lapsi armastav süda ja tööle pühendumus osutusid teisejärguliseks.
“Ma ei aimanudki, kui suur löök see mulle tegelikult oli. Kõndisin hommikuti ühe akna juurest teiseni ja vahtisin kella, et saaks trenni minna. Sport ja treeneritöö olid üks võimalus, et end ikkagi rivis hoida.

Daamide aeroobika
Kui palju peab olema daam, et pääseda daamide aeroobikasse? Selle küsimuse peale naerab treener südamest. “Kostüümi ja kübara olemasolu me ei nõua ega sea vanusepiiranguid. Oodatud on kõik naised, kes end meie juures hästi tunnevad,” selgitab Elina-Lehta innukalt. “Kava koostamisel lähtun sellest, et trennitegijal oleks mõnus liikuda ega peaks end keeruliste kombinatsioonidega ära nikastama. Muusikavalik peab olema selline, et puus hakkab iseenesest nõksuma ja tekib tahtmine lennata. Aga me ei kargle niisama, vaid kasutame ka step-pinki ja kangi, möödunud suvel õppisin selgeks daamide spinningu ja nüüd on see tund ka juures. Meil on hea terve sisekliima, iial ei vaadata kellegi volüüme ega takseerita riietust. Põhirõhk on liikumisel, heaolutundel ja tervisel. “Kohtutakse kolm korda nädalas, tehakse tunnijagu trenni ning hiljem käiakse koos saunas juttu vestmas. Mullu sügisest alustas Elina-Lehta käe all Viimsis ka pensionieas daamide aeroobika. “Ega nemad noorematele palju alla jää!” hüüatab treener õnnelikult. “Nii hea tunne on, kui mõni eakas proua tuleb ja näitab, et tead, enne ma kätt selja taha ei viinud, aga vaata nüüd! Sa vaata!”
Oma vanusest ei tee daamide aeroobika treener mingit saladust: “Detsembris sain 65, aga ma ei suuda ise ka veel seda uskuda. Tegelikult tahaks selle ajaratta kinni keerata – mida ta jookseb! Vahel ikka imestan, kas tõesti peab elus nii palju läbi tegema, jõudmaks mõtteni, et elu on ju lühike ja elada tuleb rõõmuga.

Loe edasi Kodutohtrist...

Sarnased artiklid