Suitsuvabadus 12 kuuga
Tekst Kai-Liis Tuul
04.06.2012

Tubakaorjusest lahtisaamiseks ei aita pelgalt sellele mõtlemisest, vaid tuleb teha kindel otsus. Kui esimesel kolmel nikotiinivabal päeval jääb peale tahtejõud, on tee täieliku suitsuvabaduse poole juba lihtsam.

"Paljudele inimestele on suitsusõltuvusest loobumisel abiks just mõni suurem eesmärk," tõdeb dr Tiiu Härm, kes töötab Tervise Arengu Instituudis tubakast loobumise nõustamise eksperdina ja kellel on ka endal kümneaastane nõustamiskogemus.

Dr Härm toob oma nõustamiskogemustest mõne näite. Suitsupahest loobumise tõukeks võib olla pere vajaduste esileseadmine: "Vanaema pidi minema kaugele maale lapselapsi hoidma, kus noorpere ei suitsetanud. Seega ei jäänud ka vanaemal üle muud, kui suitsetamisest loobuda, ja see ka õnnestus." Samuti on veetud kihla väga suure summa peale: raha oli väga tugev motiveerija ja ka loobumine edukas.

"Suitsetamisest loobumise edu- ja ebaedulood on väga eripalgelised, emotsionaalsed ja vahel ka kummalised. Tuleb ju vabaneda nii nikotiinisõltuvusest kui ka tegevuslikust harjumusest," nendib nõustaja.

Suitsust ehmatusega priiks

Tean head tuttavat, veendunud ahelsuitsetajat, kellele läbi närvilise elu triivimine ilma suitsuta näis ilmvõimatu. Ometi viskas ta suitsu nurka üheainsa kogu-elu-jooksis-silme-eest-läbi-sekundi jooksul, kuna ta sai teada, et tubakas võib põhjustada hingamiselundite kasvajaid, eeskätt kopsuvähki. See teave mõjus sellise šokina, et ta sai hetkega suitsuvabaks. Mingi aeg hiljem selgus, et tal oligi kasvaja, mis oleks edasi suitsetades võinud areneda kiiremini ja sellel oleks võinud olla tõsisemad tagajärjed.

Teine tuttav - noor neiu - oli teinud kindla otsuse, et rahapuuduse tõttu jätab ta suitsetamise maha, ja oli rõõmus kopsaka alles jäänud summa üle. Siis aga tutvus ta heal järjel mehega, raha ei olnud enam probleemiks ja suitsetamine jätkus.

Olen kindel, et paljud lugejadki teavad inimesi, kellele on lõksuks töökoha suitsunurk: olles edukalt terve puhkuse suutnud suitsuta olla, on neil nii raske leida asendust suitsetama minekule, et paratamatult ühel hetkel murdutakse.

Küsimus "Miks?" iseendale

Ütlemist "Tuleks see tossamine ükskord maha jätta" kuuleb suitsetajate suust tihtipeale, kuid sellisel kergel toonil öeldud lausele tavaliselt kahjuks tegevust ei järgne.

Kui ei ole veel seda otsust teinud, siis ikkagi oleks hea korraks peatuda ja mõelda: miks ma üldse suitsetan? Põhjuste üle mõtisklemine ja eneseanalüüs annavad tihti loobumiseks tõuke, kui tuleb arusaamine: tõepoolest, milleks selline mõttetu tegevus?! Vahel hakatakse suitsetama ju ka "lihtsalt niisama, naljapärast" ja saades adekvaatset infot, on ka loobumine tihti kiire. Näiteks on ikka veel levinud väärarusaam, et vesipiip on kahjutum kui tavasuitsemine või et kaudne suitsetamine polegi nii kahjulik.

Vahel ei kujutata ka ette, kui kole on suitsetaja sisemus. Tervise Arengu Instituudi lektoritel on töövisiitidel koolidesse ja mujale töövahenditena kasutusel suitsetaja saastunud kehaorganite mulaažid. Eriti kõnekad on veel nn tõrvapott - kehasse kogunenud tõrvakoguse näidis - ja suitsetaja suukoobas, mis on täis kaariese kahjustatud kollaseid hambaid, punetavaid põletikulisi igemeid ja, võimalik ka, vähialgmeid.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid