Millist abi osutab lastelogopeed? Millal oleks õige aeg oma lapsega konsultatsioonile minna? Kui heade tulemusteni võib üheskoos jõuda?
"Logopeed tegeleb suulise ja kirjaliku kõne puuete diagnostika ja raviga. Laialt on teada, et logopeedi juures käiakse korrigeerimas r- või s-hääldust. Ometi on see vaid väike osa logopeedi tööst. Kõneravi on hädavajalik, kui lapsel on kõne arenguhäired - tema sõnavara, hääldus, lauseehitus ja kõne grammatiline külg pole arenenud eakohaselt. Logopeed saab aidata ka kõne rütmi- ja sujuvushäirete korral, millest tuntuim on kogelus. Kõneravi vajavad ka need lapsed, kellel on muudest arenguhäiretest või meelepuuetest tingitud mahajäämus kõne arengus," tutvustab logopeed Maret Jahu oma ametit.
Lapse kõne kuni 7. eluaastani
Kui pisipõnn ütleb oma esimesed sõnad, on see suursündmus kogu perele. Mida vahvamad "nihked" sõnade väljaütlemises, seda armsam ja naljakam. Esialgu. Mida peaks väikelapse kõnes jälgima?
"Valdkondi, mida jälgida, on sel perioodil väga palju. Kõne on seotud lapse üldise arenguga ja seetõttu ei saa kõnearengut jälgida lahus lapse muude oskuste kujunemisest," selgitab Maret Jahu. "Kui üritada välja tuua mingeidki arengunäitajaid, siis polegi see loetelu väga lühike.
Kõne osas võiksid vanemad jälgida, kas pooleaastane ja vanem imik laliseb. Esimese sünnipäeva paiku peaksid lapsel kujunema mõned sõnad, mille hääldus ei pruugi olla perfektne, kuid need omaksid tähendust. Poolteiseaastane laps hakkab tavaliselt kasutama kahest sõnast koosnevaid ütlusi: issi auto, taha juua. Sealt edasi toimub lapse kõne areng kiires tempos, iga päevaga omandab ta uusi sõnu ja lause pikeneb. Ta küsib ja räägib palju.
3aastase lapse kõne peab olema häälduslikult nii selge, et ema ja isa saavad temast igas olukorras hästi aru. 5aastane laps peaks hääldama puhtalt emakeele kõiki häälikuid. Tema kõnes võib esineda eksimusi üksikute keerulisemate sõnade (nt inimene) häälduses ja ebareeglipäraste grammatiliste vormide kasutamisel (nt sigad, saagib). Ta peaks suutma kirjeldada mõnda sündmust nii, et ka inimene, kes ise kohal polnud, suudaks aru saada, mis toimus.
Koolieelik hakkab huvi tundma tähtede ja häälikute vastu. 6-7aastane peaks olema suuteline ütlema, missugustest häälikutest koosnevad lihtsamad sõnad, ja oleks hea, kui laps oskaks enne kooliminekut lihtsamaid sõnu lugeda.
Kuigi alati leidub lapsi, kelle areng ei kulge täpselt kirjeldatud rada pidi, on siiski mõistlik esmalt perearsti ja vajadusel logopeediga konsulteerida, kui kõrvalekalded või mahajäämus on märgatavad. Peale eeltoodu võiks logopeedilt nõu küsida, kui laps ei saa kõnest hästi aru ega suuda kuulata seletusi ning ettelugemist; kui ta ei oska suhelda teiste laste ja täiskasvanutega või tema mänguoskused pole eakohasel tasemel. See on siiski vaid väike osa oskustest, mida logopeed paneb tähele lapse kõnet hinnates."
Loe edasi ajakirjast...
