Taavi Tõnissoni süda kuulub nukunäitlemisele

Tekst Esme Kassak Fotod Olga Makina
01.12.2013

Nukuteatri näitleja ja kunstiline juht Taavi Tõnisson on erinevate rollidega mänginud ennast meelde nii lastele kui ka täiskasvanutele. Sirmi taha ei näe ja üha areneva teatri visuaalsed trikid võivad olla sedavõrd nutikad, et kui "Kelgukoertes" osatäitmist poleks olnud, teataks tema nägu ilmselt märksa vähem. Peitu jääb Taavi ka siis, kui vaja lastele välismaised multifilme eestindada.

Kohtume Taaviga ühel hommikupoolikul Nukuteatri õdusas kohvikus, kus vaatamata täielikule kohalolekule vestluses, vilab tema silm aeg-ajalt tähelepanelikult ringi, et tervitada tööle jõudvaid kolleege. Korraks muutub ta isegi murelikuks, kui sisse astub karkudega näitleja - õnneks siiski vaid selleks, et kargud tagastada. Aimub kergendusohet. Tõepoolest üksnes aimub, sest Taavi on täpselt nii soojalt sõbralik, nagu erinevate üleastumiste põhjal mulje on jäänud.

Nukunäitlejaks saatuse tahtel

Kui Taavi esimest korda teatrihõngu tunda sai, ei olnud tal alast mingisugust ettekujutust. Nüüd ei kujuta ta oma elu selleta kuidagi ette - kõik on teatrist läbi põimunud. Õnneliku inimesena on töö tema jaoks ka hobi. Esimese uhke rollina on Taavil ette näidata juba 7-aastaselt etendatud kuningas Murjam. "Suurt ma sellest ei mäleta, ainult elevust. See teatriasi ei käivitunud minuga kuningarollist. Juhtus, et ühe oma klassiõe sabas sörkisin teises klassis näiteringi - mina jäin, tema kuigi pikalt mitte." Taavi sai aga just toonasest näiteringist esimese kogemuse nukkudega näitlemisest, millega saatus ta pärast Viljandi Kultuurikolledži näitleja erialal lõpetamist uuesti kokku viis.

Kõrvalseisjale võib nukkudega mängimine lihtne näida, ent lisaks professionaalsusele on selleks vaja annet. Räägitakse, et mõni nukk mõne näitleja käes ei tahagi elama hakata või nõuab pikalt harjumist. Kui seni on Taavi nukunäitlemisega tegelenud selle põnevates vormides eelkõige kogemuse baasilt, siis kaks aastat tagasi asus ta õppima nukurežiid Peterburi teatriakadeemias. "Olin selleks ajaks juba üheksa aastat teatris töötanud ja mul hakkas tekkima tunne, et ma tean ja oskan. See tunne aga muudab laisaks. Terve esimese aasta võtaksin kokku märksõnadega "alandlikkus elukutse ees"."

Harjumine juhirolliga

Nukuteatris on viimasel aastal olnud mitmeid muudatusi, mis Taavi jaoks on kaasa toonud uue rolli kunstilise juhina. Taavi tunnistab, et uus amet on tema jaoks väga oluline, ent õppida on veel palju. "Tahaksin olla intuitiivne juht. Hakkan alles nüüd vaikselt aru saama, millistest osadest kunstilise juhi töö koosneb ja ei ole suutnud seda veel heaks tervikuks siduda. Õnneks on mul väga head sõbrad ja töökaaslased, kes aitavad ja toetavad. Üht asja ma küll tahtsin ja see on minu meelest ka õnnestunud, et oleme üksteisega hästi avameelsed. Olen ju samuti üks näitlejate seast. Me oleme nii paljudest asjadest koos läbi käinud, et milleks hakata kandma maske," arutleb ta.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid