Teispoolsuse puudutus

Anneli Salk, psühholoogiline nõustaja
01.11.2018

 

 

Inimestel on elust lahkumise ja surma piiri taha piilumise kohta alati palju fantaasiaid olnud. Hingedekuul ja eriti hingedepäeval saame olenemata oma maailmavaatest ja uskumustest meenutada kalleid inimesi, kes on siit ilmast lahkunud, luues selleks ajaks hingelähedased traditsioonid.

 

 

Kui lahkunud tulevad novembris sealpoolsusest meile külla, on see härdaks tegev mõte. Hingedekuul on paslik sellele mõtelda – oma maailmatunnetust avardada ning igavikuliste teemade üle mõtiskleda. Sirutuda argipäeva piiridest välja ning vaadata elu väljast sissepoole.

 

Teispoolsuse mõistatuslikud küsimused

Kas sa tahad pärast siit elust lahkumist aeg-ajalt taas kodus käia ja lähedaste elul silma peal hoida? Või lihtsalt uudishimust vaadata, mis sinu maisest varast, näiteks hõbelusikatest, on saanud?

Kas teispoolsuses säilib inimlik tunne, nagu näiteks uudishimu, või kaovad kõik inimlikud emotsioonid ning alles jääb ainult jumalik, millest meil on inimestena raske aru saada? Või tegelikult polegi mingit konkreetset linki elavate ja surnute maailma vahel – on ainult legendid? Või on surm lihtsalt pikk pime öö, mille lõpust ei teata suurt midagi? Kelleks saame pärast siit elust lahkumist? Kas meil endil ongi valikut? Kas teispoolsust on üldse olemas?

Ja mis juhtub siis, kui lahkunutele hakkab siin meeldima: kas nad hakkavad pidevalt oma kunagist kodu külastama? Vanarahvas nimetas selliseid hingi kodukäijateks või suisa kummitusteks. Ega keegi meist taha pärast surma saada tülikaks kummituseks, keda nõrganärvilised lähedased kardavad.

Või juhtub sedasi, et kodu saab ikka külastada, aga keegi kodustest pole sinust enam huvitatud? Elu sai nii keeruliseks elatud, et lähedastel on hea meel sinu lahkumise üle? Hingavad kergendatult ning ütlevad, et lõpuks ometi saab rahus elada.

Loodame, et need piinlikud momendid igaviku poolt maist elu vaadates jäävad ära. Loodame, et maine elu saab elatud sellise tunde ja tegevusega, et mahajääjatele jääb helge mälestus. Nii helge, et nad ütlevad ikka ja jälle: mäletad, kui vahva temaga neid asju teha oli; kahju, et ta juba läinud on...

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid