Kuigi juhusel võib olla elus suur roll, valib ja teostab oma suurimad rollid alati inimene ise. Olgu see elus või – nagu seekordse kaanepersooni, tipptenor Oliver Kuusiku puhul – laval. Milline näeb välja rahvusooper Estonia esisolisti argipäev; kuidas ühitab ta pereelu ja karjääri ning kuidas lauljatöö on seotud tervisega, Oliver talle omase huumori ja soojusega räägibki.
Oliver Kuusik on särav nii elus kui ka laval, temast õhkub positiivset energiat, optimismi ja temas on kirglikku pühendumist. Need on olulised omadused, et endast elus või laval märk maha jätta. Oliver alustas juba kuueaastaselt Eesti poistekooris Venno Laulu käe all laulmist, mängis hästi klaverit, kuid armus teismelisena jäägitult The Beatlesi muusikasse, tegi bändi ja laulis John Lennoni "Imagine'it" nii, et neidudel pisarad voolasid... Eesti muusikaakadeemiasse vedas Oliveri tema enda sõnu kasutades kõrvupidi tulevane laulupedagoog Pille Lill, kes tegi noormehele selgeks, et kõrtsibändis laulmise jaoks on ta anne lihtsalt liiga hea. Tuleb tunnistada, et see veenmine tasus end ära.
Mis on ooperilaulja õudusunenägu: kas see, kui tema vastas istub nohune ajakirjanik, või pigem mõni tööga seotud asi?
Pigem ikka töö ja erialaga seotud asi: laulja elukutse on juba kord selline, et pool sellest on hääl ja teine pool närvid. Eks minugi töiselt tiheda karjääri jooksul ole olnud selliseid hommikuid, kus ärkan üles ja tahaks piuksu (loe: häält) teha, aga mida pole, seda pole!
See pole siis müüt, et lauljate ja näitlejate puhul keerleb kõik hääle ümber?
Ei, see pole müüt, vaid meie igapäevane reaalsus. Laulja päev algab oma hääle avamisega – võlumisega, nagu minu kolleeg Rauno Elp seda tabavalt nimetab. Eriti palju tuleb vaeva näha siis, kui eelmisel päeval on olnud väsitavad proovid, ja eks meie kliima on ka, nagu ta on.
Kuidas see võlumine välja näeb?
Esiteks pead sa jääma väga-väga rahulikuks ja hakkama siis tasakesi häält n-ö üles soojendama. Teatris ei sõltu esisolisti häälest ainult teatri maine, vaid ka piletimüük ja publiku usaldus. Eestis on mul ka suurem vastutus, sest mul ei ole siin enamikus lavastustes asendajat kohapealt võtta.
Laulja tööinstrumendiks on tema häälepaelad, neid tuleb kogu aeg töökorras hoida ehk siis: villane sall ümber kaela ja jäätisele alati ei?
Häälepaelad ja kõri on väga oluline osa meie tööinstrumentidest ja kõri tahab tõesti sooja. Kui oled end üle koormanud, siis hääl (häälepaelad) ei toimi nii, nagu tahaksid. Kuid lauljal on väga palju ka n-ö peas kinni – kogu tema kehal on esituses oma osa. Eelkõige tuleb tunda oma organismi ja teada, mis sulle hästi ei mõju. Mina ei söö näiteks šokolaadi, pähkleid ega piimatooteid. Lauljad üldjuhul ei suitseta, kuid siiski on neid üllatavalt palju, mina vahel ka nende seas.
Loe edasi ajakirjast...