Miks muinasjuttudes kaunitarid uinuvad? Miks osa meist jääb päeval tihti tahtmatult tukku? Ehk on see haigusest? Ühest neist, narkolepsiast, räägib Sakala hambaravi unearst Heisl Vaher.
Käib kodune väike kihluspidu, kuhu on kogunenud pruudi-peiu sõbrad. Kihlunud istuvad diivanil, lüüakse kokteiliklaase kokku. Äkitselt paneb peig pokaali lauale ja vajub jõuetult diivani käetoele. "Las puhkab," ütleb neiu. Mõne aja pärast noormees ärkab, ta on rõõmus ja energiline, nagu polekski vahepeal midagi juhtunud.
...Keskealine naine ootab linnaliinibussi. Ta toetub seljaga vastu ootepaviljoni, kuid ühel hetkel võtab kähku istet. Naise pea vajub alla ja kott libiseb sülest. Tukastus kestab minuti-paar. Selle ajaga on buss tulnud ja läinud.
...Vanapaar istub lõunalauas. "Hakake kohe rääkima, ta võib magama jääda," ütleb vanahärra filmijatele. Nii varsti juhtubki. Naise hõbehall soengus pea vajub otse praetaldrikusse. Mõne hetke pärast tõuseb ta jälle istuma ja tunneb piinlikkust soustise otsmiku ning juuksetuka pärast.
Need on vaid mõned meelde jäänud seigad kunagi nähtud dokumentaalfilmist, milles filmirühm jälgis tukastustõbiste igapäevaelu.
Unesööste mitukümmend korda päevas
Mida kostab nende juhtumite peale unearst Heisl Vaher?
"Sellised äkilised lihasetoonuse kadumised ja unesööstud äratavad narkolepsiakahtluse küll, aga ainult nende üksikute hoogude järgi haigust diagnoosida ei saa," tõdeb tohter. "Narkolepsia korral on esiplaanil unesööstud, mida võib päevas olla mitukümmend. Need võivad kesta mõnest sekundist viie minutini, raskemini kulgeva haiguse korral aga isegi kuni tund aega. Inimene võib magama jääda sekunditega ega suuda midagi teha selleks, et unesööstu vältida."
Dr Vaher nendib, et tavaliselt algab narkolepsia teismeeas, kuid haigus võib tulla ka hilistes elukümnendites. "Tüüpiline on päevane liigne unisus, mis on pikitud unesööstudega, kusjuures need on värskendavad: inimene tunneb pärast seda, et tal on rohkem jõudu ning ta on võimeline oma päevaseid toiminguid edasi tegema. Aga need sööstud on sedavõrd ohtlikud, et ilma ravita ei tohi narkolepsiahaige tegeleda tegevustega, kus tähelepanu hajumine ja äkiline magamajäämine on ohtlik nii temale endale kui ka teistele."
Ei taha ette kujutadagi, mis juhtub, kui säärane unesööst tabab näiteks bussijuhti roolis või inimest enda autot juhtides.
Loe edasi ajakirjast...
