Soolevähk on kõikide vähitüüpide hulgas sageduselt teine surmapõhjus Euroopas, kuid samas on see üks paremini ravitav kasvajaline haigus. Nüüd on lootus ka meil seda surmavat tõbe varakult avastada ja ravida, sest järgmisest aastast peaksid Eestis algama soolevähi sõeluuringud.
Vähktõbi on üha sagedamini esinev haigus, mis vohab üle maailma. Näiteks inglise teadlased ennustavad, et iga teine Suurbritannia elanik haigestub oma elu jooksul mingisse vähki.
Soolevähk on just arenenud ühiskondadele iseloomulik haigus, mis tabab ühtemoodi nii naisi kui ka mehi. 90% soolevähki haigestunutest on üle 50-aastased. Umbes 10%-il juhtudest võib kasvaja ilmneda ka nooremas eas, eriti perekondliku eelsoodumuse korral.
Kurb ja ehmatav statistika
Eestis haigestub igal aastal vähki enam kui 7000 inimest. Seedeelundite pahaloomulised kasvajad – mao-, käärsoole-, söögitoru-, jämesoole-, kõhunäärme-, maksa- ja sapiteedevähk – moodustavad neist neljandiku.
Soolevähki, mida tuntakse ka jämesoolevähi ehk kolorektaalvähi nime all, on sagedaseim seedekulgla kasvaja. Euroopas diagnoositakse soolevähki igal aastal ligikaudu 450 000, Eestis peaaegu 800 inimesel. Aastas sureb meil soolevähki üle 400 inimese.
Kahjuks on soolevähi esinemine tõusuteel, ja nii ka Eestis. Kõikidest vähiliikidest nõuab ainult kopsuvähk soolevähist rohkem ohvreid.
Võtmeks varajane avastamine
Ehmatava statistika lohutuseks on see, et soolevähk on üks paremini ravitav pahaloomuline kasvaja – juhul, kui see avastatakse varakult. Lisaks on see vähk, mille avaldumisele vaevuste või halbade uuringutulemuste tõttu eelneb 10–15-aastane avastatavate ja ravitavate vähieelsete muutuste periood.
Mitmel põhjusel tekivad umbes veerandil üle 50-aastastel inimestel jämesoole limaskestale polüübid, kusjuures osast neist võib aja jooksul välja areneda pahaloomuline kasvaja. Sama võib juhtuda ka adenoomidega (healoomulised kasvajad).
Kui vähk avastatakse varajases staadiumis, saab selle enamasti kirurgiliselt eemaldada. Kahjuks on arsti juurde jõudes peaaegu kolmandikul juhtudest kasvaja levinud algkoldest kaugemale, andnud siirdeid ehk metastaase.
Loe edasi ajakirjast...
