Üsna paljudel hüpertoonikutel tekib kodus vererõhku mõõtes sageli mure: võtab tabletti või mitut, ent kord on rõhk enam-vähem normis, teinekord aga kõrgem või hoopis madalavõitu. Kas see on loomulik ja mida teha?
Kõrgvererõhuhaigusest on väga palju kirjutatud, ja ometi tekitab see palju küsimusi.
Alustan mõnest üldisemast probleemist. Näiteks kas kõik hüpertoonikud teavad, et neil on vererõhk kõrge, ja kas nad vajavad pidevat ravimist? Kahjuks teab oma kõrget vererõhku ainult osa inimesi ja nendestki vaid osa täidab ravisoovitusi korralikult.
Kolmandikul probleem
Uuringute järgi põeb Euroopas kõrgvererõhktõbe kuni 30% elanikkonnast. Kui palju on Eestis neid inimesi, kes peaksid vererõhu tõusu ravima? Vaadates väljakirjutatud retseptide hulka, peaks neid olema väga palju.
Paarkümmend aastat tagasi tehtud uuringus leiti, et Eestis on vererõhk kõrge 60% eakatel. Tervise arengu instituudi andmetel haigestus Eestis 2013. aastal kõrgvererõhktõppe üle 18 000 inimese.
Võrdluseks: ühe vererõhuhaigusemonograafia sissejuhatuses on öeldud, et Ameerika Ühendriikides tehakse aastas kõrge vererõhu tõttu 100 miljonit arstikülastust ning ostetakse 300 miljonit vererõhuravimit. Loomulikult on need arvud ligikaudsed ja kindlasti on ka seal maal inimesi, kes ei käi arsti juures ega ravi oma kõrget vererõhku.
Kord kahe aasta jooksul
Meil Eestis on ettekirjutus, et perearst peab oma nimekirjas olevatel inimestel kontrollima vererõhku kord kahe aasta jooksul. Kas seda täidetakse? Vastused on erinevad.
Olen kuulnud ühel avalikul koosolekul väga lugupeetud perearsti ütlemas, et niisugust nõuet on peaaegu võimatu täita – see nõuab lisatööd ja lisatasustamist. Samal ajal olen kindel, et suur hulk inimesi ei käigi kahe aasta jooksul perearsti juures oma tervist kontrollimas. Kuigi kodused vererõhuaparaadid on väga levinud, võib iga praktiseeriv arst kinnitada, et nende kasutamine võiks veelgi suurem olla.
Loe edasi ajakirjast...
