Vesi on elumahl
Üllar Ende
05.06.2015

Idamaa rahvatarkus, et vesi on elu, peab vett igas paigas. Pesemata jääme ellu, joomata aga mitte. Kui palju päevas peaks vedelikku tarvitama; mis juhtub siis, kui veest on vajaka või seda on küll, aga jääb organismi pidama. Sellesse toob selgust perearst Eero Merilind.

Kõigepealt sellest, miks kehale vett vaja on.

"Vedeliku mõte on selles, et ta transpordib kehas vajalikke aineid laiali – on need siis vitamiinid või muud toitained," ütleb dr Eero Merilind. "Organismis toimub selline protsess nagu osmoos, kus ühed ained liiguvad läbi rakumembraani ühele ja teised teisele poole. Sellele ongi suur osa meie ainevahetusest üles ehitatud."

 

Mitu liitrit päevas?

Küll on soovitatud päevas juua liiter, poolteist, isegi kaks vett. Mis see mõistlik oleks? Osa saame ju näiteks supist, jogurtist ja piimast.

"Tõesti on pakutud erinevaid numbreid, aga üldistada on väga raske. Palju oleneb inimese kehakaalust, vanusest ja välistemperatuurist," nendib dr Merilind. "On selge, et kuuma ilmaga higistame vedelikku rohkem välja kui tavaliselt. Ka nendel, kes teevad sporti, kulub rohkem vett. Aga laias laastus on nii: tervel, 70–80-kilosel inimesel on veevajadus liiter-poolteist – see on kõik kokku, mida saame toidust ja mida juurde joome."

Tohter toonitab, et igal juhul peab vedelikubilanss jääma tasakaalu: nii palju, kui vedelikku kaotame, peaksime seda kindlasti juurde saama.

 

Ajab jooma

Kui vedelikku napib, tekib janu, mis sunnib jooma. "Janu on esimene tundemärk, et vedelikku on vaja juurde," nendib tohter. "On inimesi, ka vanemaid, kellel janutunne ei ole nii tugev või ei ole võimalust hetkel juua.

Vedeliku ülemäärane kaotus on näiteks päikesepiste korral. Inimene higistab kuumaga palju ja kaotab rohkem vett. Või on liigne vedelikukaotus viirushaiguse puhul, kui oksendame; ka kõhulahtisuse korral läheb palju vedelikku organismist välja. Kui siis vett juurde ei joo, hakkab pea valutama ning tekivad ajunähud kuni koomani välja."

Muidugi huvitab kõiki see, kuidas keha annab märku, et nüüd vett napib.

"Kõigepealt tekib janutunne, siis muutuvad limaskestad kuivaks, suu hakkab kuivama. Vanasti öeldi selle kohta, et keel jääb suulakke kinni. Silmad muutuvad kuivaks: kui silmalauge liigutada, hakkavad need silmi ärritama."

Dr Merilind lisab, et kui vedelikku organismis napib, hakkab pea valutama, tekivad nõrkus ja kontsentratsiooniraskused ning võivad tulla isegi rääkimisraskus ja tasakaaluhäired.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid