Hea jook kuulub enamasti toreda peo ja hea seltskonna juurde. Aga mida alkohol tegelikult organismis teeb? Kuidas oma lemmikjooke nautida ja millal järele jätta? Mitmele küsimusele saab vastuse siit.
1. Miks pohmakad aastate lisandudes aina hullemaks muutuvad?
Vananedes muutuvad aeglasemaks kõik taastumisprotsessid, olgu siis tegemist spordiharrastuse või alkoholi tarbimisega.
Peas tunda andev pohmell on aju ärritusseisund, kus aju püüab toibuda alkoholi tekitatud loidusest. Pohmell on kõige hullem siis, kui alkohol on parajasti ajust lahkumas.
Pohmellide ägenemine võib märku anda ka sellest, et regulaarselt on joodud nimelt selleks, et purju jääda. Kesknärvisüsteem on alkoholi võõrutusnähtude suhtes tundlikuks muutunud.
2. Miks on vahuveini juues lõbusam purju jääda kui teisi jooke tarbides?
Tõenäoliselt sellepärast, et vahuveine ja šampanjat juuakse enamasti meeldivas pidulikus olukorras, kus juba rõõmus seltskond iseenesest tuju tõstab. Vahuveinis on üsna palju alkoholi, arvestades sellega, kui kiiresti seda sageli tarbitakse. Alkoholi toime võib ka keskpäevasel püstijalavastuvõtul kiiremini tunda anda, kui õhtul baaris istudes.
3. Miks valge vein kõrvetisi tekitab?
Tõesti, valge vein tekitab alkohoolsetest jookidest kõige sagedamini kõrvetisi. Kõrvetustunne tekib siis, kui maomahl söögitorust üles tõuseb. Seda võib tajuda põletava tundena rinnus või valuna ülakõhus, sest maosein talub maohapet, aga söögitorusein mitte.
Alkohol lõdvestab mao ja söögitoru vahelist sulgurlihast, seetõttu pääseb maohape kergemini söögitorusse. Alkohol põhjustab kõrvetisi ka teise mehhanismi kaudu – see, nagu teisedki hapud ja tugevamaitselised toidud ja joogid, tekitab kõrvetustunde, kui söögitoru on juba enne ärritatud.
Loe edasi ajakirjast...
