Seedimisest on just viimasel ajal eriti palju räägitud ja kirjutatud, kuigi seedehäired on inimesi vaevanud alati. Siin on valik küsimusi, mille olete seedimise kohta Kodutohtrile saatnud. Selgitab gastroenteroloog Külliki Suurmaa.
Korralik seedimine on üks hea tervise aluskive. Me ei söö ainult naudingu pärast, vaid eelkõige ikka selleks, et keha ja vaim saaksid küllaldaselt tarvilikke toitaineid. Kui aga seedimine on mingil põhjusel häiritud, ei saa organism neid söögist-joogist normaalselt kätte.
Kehv seedimine võib olla ka meile kaasa antud, kuid mõndagi saab ise ära teha, et kõht käiks korralikumalt läbi, enesetunne oleks parem ja organism vastupidavam.
1 Üleliigne närvipinge
Kirjutasite, et seedehäireid võib tekitada ka ainult närviline töö, elu üldse. Ma ei uskunud seda seni, kuni asusin tööle haigla registratuuri, kus praeguseks olen töötanud üle aasta. Varem polnud kõhuga muret, aga nüüd on üks ja teine häda, eriti gaasid ja raskustunne. Töölt ei taha ka ära tulla, sest jõudu veel on ja pensionilisa on hädasti vaja.
Kindlasti on registraatoril väga suur närvipinge, mis loomulikult võib tekitada seedehäireid. Ka ainult närvilisest tööst võivad tekkida ärritatud soole sündroom ja vaevused maos. Sellepärast tuleks võimaluse korral püüda säilitada närvi – see töö nõuab stressitaluvust.
Lisaks ei mõju hästi pikalt istumine, mis võib viia selleni, et sooltes tekivad spasmid (kramplikud kokkutõmbed) ja gaasid. Seedimist mõjutab ka toitumine: tuleks leida aega korralikult lõunat süüa, et ainus tugevam eine ei jääks õhtu peale.
Kui päev läbi tuleb istuda, leiab ikka mõne hetke, et vahepeal püsti tõusta, ennast sirutada ja natuke kõndida. Eriti istuva töö tegijal on kindlasti vaja pärast tööd ennast rohkem liigutada, kõndida või olla muud moodi kehaliselt aktiivne. Hästi mõjub ujumine, jalutamine või muu füüsiline tegevus, mis parandab mao ja soolte olukorda ning ühtlasi seedimist. Siis peaks ka vaevusi vähem olema.
Loe edasi ajakirjast...
