Salenemismaailma üks huvitavamaid uusi nähtusi on ajupesudieet, mis muudab figuuri voolujoonelisemaks nimelt mõttejõu abil. Võtmesõnadeks on manifestatsioon ja kordamine.
"Mõnikord lausa soovin, et saaksin suhkruhaiguse, siis ma ei tohiks ega saaks enam nii arutult õgida, vaid peaksin ometi kord tervislikult toituma!"
Mu tuttav, igavene saleneja, tundis tohutut piinlikkust, kui oma salajase unistuse kuuldavale tõi. Ent kaalulangetamisnõustajad teavad üsna täpselt, et selline hullumeelne soov pole sugugi haruldane. See näitab, kuivõrd hirmuäratavalt rasked võivad mõnikord tunduda elustiilimuutused. Meile näib, et oleme absoluutselt võimetud oma käitumismustreid püsivalt muutma. Paar päeva läheb kõik nii, nagu kavandatud, siis aga satub teele kuklivitriin ja liigsete kalorite eest kaitsev soomusrüü pudeneb hetkega põrmuks.
Aga oletame, et kohutav soov läheb tõeks ja mu tuttaval avastataksegi diabeet. Kuidas haigus üldse eluviisi muudab? Diabeet ei hakka sind kamandama, et sa ei tohi rohkem makarone süüa! Ülesöömisest kõrgele kerkinud veresuhkur tahaks küll tervislikumatest valikutest märku anda, aga seda ei pruugi inimene ise tundagi. Muutus toimub - mõtlemises. "Olen diabeetik ja söön sellepärast teistmoodi kui ülejäänud inimesed."
Suurepärane uudis on see, et eluviisimuutust võib ellu rakendada ka ilma suhkurtõveta - lihtsalt mõtlemine tuleb valada vormi "olen sale ja mul on saleda inimese eluviis".
Kas kõlab nagu kõmulehtede imedieedireklaam? Aga ehk on tegu hoopis selle puuduva lüliga, mille kõrvalejätmine ajab karile suurema osa kogu maailma dieetidest. Enamik kaalukontrolli spetsialistidest on tänapäeval seisukohal, et püsivalt uut eluviisi ei ole võimalik saavutada ilma muutuseta mõtlemises. Üksnes toitumis- ja liikumisrežiimi mehaanilisest rakendamisest ei piisa: see on sama vähetõhus, kui võõrast keelt õppides tuubiksid pähe lehekülgede viisi uusi sõnu, nende tähendust tegelikult teadmata.
Ajupesudieedi 7 sammu
1. samm: saad selle, millele keskendud
Ajupesudieedi aluseks on teooria, mille kohaselt inimese käitumine, tunded ja mõtted on omavahel tihedalt seotud. Selle kognitiivse dissonantsi teooria lõi psühholoog Leon Festinger. Selles oletatakse, et kui inimene muudab oma käitumist, siis hakkavad ka tunded ja mõtted käitumist järgima, sest inimene püüab vältida olukorda, kus tema teod oleksid mõtetega vastuolus. Mõtted omalt poolt vormivad käitumist ehk me võime muuta erinevaid sisseharjunud käitumismustreid, mõeldes teistmoodi kui varem. Kaalulangetamiseks vajatakse ajupesu salendavate mõtetega ning kui see on tehtud, järgneb sellele ka käitumine.
Mõtle nüüd, mida tahad saavutada, mis on su eesmärk või unelm, ja keskenda mõtted ainuüksi sellele eesmärgile. Leia iga päev vähemalt veerand tundi ainult sellele eesmärgile mõtlemiseks.
Loe edasi ajakirjast...
