Ei saa rahu, ei päeval ega öösel. Küll on antud sadu soovitusi alates laua servast kinnihoidmisest ja kümneni lugemisest kuni une-eelse lammaste lugemiseni välja.
Mida apteegi käsimüügist toeks küsida, tutvustab Suur-Pärnu apteegi juhataja proviisor Liivi Allikas.
Sellele, kellel on närv must, on ikka soovitatud: "Kuule, võta palderjani!" Ka muidu rõõmsameelsel proviisoril Liivi Allikal on kindlasti olnud mustanärvipäevi nii tööl kui ka kodus. Ehk on tal kapis peidus mõni looduslik imerohi, mis mõru meele kohe magusaks teeb.
"Ei, minul küll need kogemused puuduvad," naerab Liivi Allikas. "Ma pole proovinud isegi palderjani - tean ainult selle lõhna, aga mitte maitset. Ma ei mäleta ka seda, et mu ema või vanaema oleks palderjani võtnud. Teisel vanaemal olid küll kodus palderjanitilgad, aga lapsepõlvest mäletan ainult seda, et sellega saime kassi kiusata."
Kõigil on ju elu närviline! "Ma ei tea, ju siis ei ole mul nii mõjuvat põhjust olnud," ütleb proviisor. "Mina tarvitan magneesiumi - võib-olla hoiab ka see mu närvid rohkem tasakaalus."
Küsijad üha nooremad
Apteegileti taga aga ei pääse sellest, et tullakse kas päevast või öist rahu küsima.
"Käsimüügirahusteid küsitakse üha enam ilmselt praeguse keerulise eluolu tõttu," tõdeb proviisor. "Kui varem oli nii, et enamasti olid need vanemad inimesed, kellel polnud und või miski ärritas neid nii väga, et ei leidnud rahu, siis nüüd tuleb üsna palju noori küsima küll lihtsalt rahustit, küll rohtu uneprobleemide vastu. Suundumus on siis selline."
Need pole hoopiski kooliskäijad, kes on teinekord ikka kooli või koduga pahuksis. "Pigem on nad noored tööl käivad inimesed, umbes kolmekümnendates. Nende seas on nii naisi kui ka mehi. Tavaliselt tulevadki nad küsima, millist rahustit on apteegil pakkuda ilma retseptita, rohkem ikka päeval rahustavat preparaati kui uinutit."
Rahustab ka liht-naistepuna
Küllap peab nii mõnigi aru, mis vahe on rahustil ja uinutil. "Neil võib olla küll vahe, kuid need võivad olla ka ühed ja samad," selgitab Liivi Allikas. "Näiteks kõige populaarsem, palderjan, mida võib võtta väiksemas annuses päeval - siis on see lihtsalt rahustava toimega. Kui aga õhtul tund aega enne magamaminekut võtta suurem annus, siis tagab ta parema uinumise ja ka sügavama une."
Proviisor nimetabki palderjani kõige populaarsemaks, mida teatakse ja küsitakse. "Aga rahustuseks võib juua ka näiteks melissi- või piparmünditeed - see võtab suuremad pinged maha ja nii saab iseenesest rahulikumalt uinuda.
Kui aga on pikaajalisem närvilisus või stressiperiood, siis hea looduslik antidepressant on liht-naistepuna. Soovitatakse juua selle teed. Apteegis on saada ka naistepunatabletid, mis pole mõeldud ühekordseks sissevõtmiseks, vaid pingelisel perioodil veidi pikemaajalisemaks tarvitamiseks - nagu antidepressandid ikka."
Segu mõnikord tõhusam
Apteegi käsimüügis on rahustid-uinutid ainult looduslikku päritolu. Neid on ühe ravimtaime põhjal valmistatud, näiteks palderjan, ent saada on ka preparaate mitme taime segust. Kui juba mitu koos, siis võib oletada, et on ka mõjusamad.
"Arvan küll, et toimeainete koostise järgi on nad natuke tugevama mõjuga," ütleb Liivi Allikas ja lisab proviisorikogemusest: "Kui inimene on proovinud näiteks ainult palderjani, kuid pole sellest abi saanud, siis tasub proovida komplekspreparaate, millesse on mitu rahustavat ravimtaime kokku pandud, näiteks palderjan, meliss, piparmünt ja humal. On ka rahustavaid preparaate, mille koostises on palderjan ja meliss või palderjan ja humal."
Vanast ajast peetakse kõige paremaks rahustajaks veiste-südamerohtu. "Sedagi on apteegis saada, eraldi tilkadena ja teiste preparaatide koostises."
Loe edasi ajakirjast...
